English-Estonian-English professional legal translations

Working languages:

Estonian to English
English to Estonian

Kersti Skovgaard
English to Estonian

Margot-Helena Kasari
Professional legal translations

Estonia

Local time: 09:02 EEST (GMT+3)

Native in: Estonian

Send email

Feedback from
clients and colleagues
on Willingness to Work Again

12 positive reviews

High quality and reasonable rates

Freelance translator and/or interpreter

This person has a SecurePRO™ card. Because this person is not a ProZ.com Plus subscriber, to view his or her SecurePRO™ card you must be a ProZ.com Business member or Plus subscriber.

Blue Board affiliation:

Margot-Helena Kasari

Translation, Interpreting, Editing/proofreading, Website localization, Software localization, Project management, Vendor management, Sales, Operations management

Specializes in:
Law (general)	Law: Contract(s)
Law: Taxation & Customs	Law: Patents, Trademarks, Copyright
International Org/Dev/Coop	Business/Commerce (general)
Management	Economics
Real Estate	Internet, e-Commerce

Euro (eur)

PRO-level points: 62, Questions answered: 26, Questions asked: 4

6 projects entered

4 positive feedback from outsourcers

Wire transfer, Money order

Sample translations submitted: 2

Estonian to English: ALCOHOL, TOBACCO AND FUEL EXCISE DUTY ACT
Source text - Estonian ALKOHOLI-, TUBAKA- JA KÜTUSEAKTSIISI SEADUS Vastu võetud 4. 12. 2002. a seadusega (RT I 2003, 2, 17), jõustunud 1. 04. 2003. Muudetud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg): 12. 06. 2003 (RT I 2003, 48, 345) 7. 07. 2003 17. 12. 2003 (RT I 2003, 88, 591) 1. 01. 2004 17. 12. 2003 (RT I 2003, 90, 602) 1. 05. 2004, osaliselt 31. 12. 2003 23. 11. 2004 (RT I 2004, 84, 569) 1. 01. 2005 4. 05. 2005 (RT I 2005, 29, 210) 5. 06. 2005 7. 12. 2005 (RT I 2005, 68, 527) 1. 01. 2006, osaliselt 1. 07. 2006 14. 06. 2006 (RT I 2006, 29, 222) 1. 07. 2006, osaliselt 1. 01. 2007 1. osa ÜLDOSA 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. jagu Üldmõisted § 1. Maksuobjekt (1) Käesoleva seaduse kohaselt maksustatakse aktsiisiga alkohol, tubakatooted ja kütus (edaspidi koos nimetatuna aktsiisikaup). (2) Käesolevas seaduses nimetatud alkoholi kaubakoodid põhinevad Euroopa Ühenduste Nõukogu (edaspidi EÜN) määrusega nr 2658/87/EMÜ kehtestatud kombineeritud nomenklatuuril (edaspidi KN) seisuga 1992. aasta 31. detsember ja kütuse kaubakoodid KNil seisuga 2002. aasta 1. jaanuar. (3) [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] [RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] § 11. Territoorium ja riik (1) Euroopa Ühenduse (edaspidi EÜ) territooriumina käsitatakse käesoleva seaduse mõistes EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artiklis 2 määratletud territooriumi, mille suhtes kohaldatakse nimetatud direktiivi. (2) Liikmesriik käesoleva seaduse mõistes on riik või territoorium, mis asub EÜ territooriumil. (3) Ühenduseväline riik käesoleva seaduse mõistes on riik või territoorium, mis asub väljaspool EÜ territooriumi. [RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] § 2. Aktsiisiladu Aktsiisiladu käesoleva seaduse mõistes on koht, kus aktsiisilaopidajal on õigus käesolevas seaduses sätestatud korras ajutises aktsiisivabastuses toota, ladustada, vastu võtta ja lähetada aktsiisikaupa. § 3. Aktsiisilaopidaja Aktsiisilaopidaja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on antud õigus aktsiisilaos toota, ladustada, vastu võtta ja aktsiisilaost lähetada aktsiisikaupa. § 4. Ajutine aktsiisivabastus Ajutine aktsiisivabastus käesoleva seaduse mõistes on maksukohustuse peatamine aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, lähetamisel ja veol käesolevas seaduses sätestatud korras. § 41. Aktsiisikauba tarbimisse lubamine Aktsiisikauba tarbimisse lubamine käesoleva seaduse mõistes on ajutise aktsiisivabastuse lõpetamine ning tootmine või import ajutise aktsiisivabastuseta [RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] § 42. Registreeritud kaupleja (1) Registreeritud kaupleja käesoleva seaduse mõistes on isik, kellele on käesoleva seaduse § 40 alusel antud õigus ärilisel eesmärgil vastu võtta teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaupa. (2) Registreeritud kauplejal ei ole õigust ladustada ega lähetada aktsiisikaupa ajutises aktsiisivabastuses. [RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] § 5. Aktsiisikauba ladustamine Aktsiisikauba ladustamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba hoidmine isiku või asutuse valduses. § 6. Aktsiisikauba lähetamine Aktsiisikauba lähetamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba toimetamine väljapoole aktsiisiladu. § 7. Aktsiisikauba vastuvõtmine Aktsiisikaup loetakse vastuvõetuks, kui käesoleva seaduse § 45 lõikes 1 nimetatud saatelehele on alla kirjutanud sellele märgitud saaja või aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamise tollideklaratsioon on aktsepteeritud. § 8. Aktsiisikauba võõrandamine Aktsiisikauba võõrandamine käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba müük, vahetamine või tasuta üleandmine, samuti aktsiisikauba andmine tööandja poolt töötajale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele. § 9. Aktsiisikauba importija Aktsiisikauba importija käesoleva seaduse mõistes on isik, kelle poolt või kelle nimel deklareeritakse aktsiisikaup vabasse ringlusse lubamise tolliprotseduurile EÜNi määruse nr 2913/92/EMÜ (edaspidi ühenduse tolliseadustik) mõistes. [RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] § 10. Aktsiisikauba import (1) Aktsiisikauba import käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikauba vabasse ringlusse lubamine ühenduse tolliseadustiku mõistes. (2) Aktsiisikauba impordiks loetakse käesoleva seaduse mõistes ka aktsiisikauba toimetamist Eestisse EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 5 punkti 1 teises taandes määratletud territooriumidelt, mis moodustavad osa EÜ tolliterritooriumist. (3) Impordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestisse EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 2 punktis 4 määratletud territooriumidelt. [RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] § 11. Aktsiisikauba eksport (1) Aktsiisikauba eksport käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikaubale ekspordi tolliprotseduuri rakendamine ühenduse tolliseadustiku mõistes. (2) Aktsiisikauba ekspordiks loetakse ka aktsiisikauba toimetamist Eestist EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 5 punkti 1 teises taandes määratletud territooriumidele. (3) Aktsiisikauba ekspordiks ei loeta aktsiisikauba toimetamist Eestist EÜNi direktiivi 92/12/EMÜ artikli 2 punktis 4 määratletud territooriumidele. [RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] § 111. Maksumärk Maksumärk käesoleva seaduse mõistes on aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist. [RT I 2005, 68, 527 – jõust. 1. 07. 2006] 2. jagu Alkoholiga seotud mõisted § 12. Alkohol (1) Alkohol käesoleva seaduse mõistes on õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud muu alkohol. (2) Õlu käesoleva seaduse mõistes on üle 0,5 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2203, ning toode, mis on õlle ja ühe või mitme mittealkohoolse joogi segu ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2206. (3) Vein käesoleva seaduse mõistes on viinamarjadest toodetud: 1) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein); 2) ainult kääritamise teel suhkru lisamiseta saadud üle 15 mahuprotsendilise kuni 18 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204 või 2205 (välja arvatud vahutav vein); 3) ainult kääritamise teel saadud üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav vein, mille KNi esimesed neli numbrit on 2205 või mille KNi esimesed kuus numbrit on 2204 10 või mille KNi kaheksa numbrit on 2204 21 10 või 2204 29 10. (4) Kääritatud jook käesoleva seaduse mõistes on õllest ja veinist erinev: 1) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 10 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206; 2) ainult kääritamise teel saadud üle 10 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206; 3) üle 1,2 mahuprotsendilise kuni 13 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode või ainult kääritamise teel saadud üle 13 mahuprotsendilise kuni 15 (kaasa arvatud) mahuprotsendilise etanoolisisaldusega vahutav toode, mille KNi esimesed neli numbrit on 2205 või mille KNi esimesed kuus numbrit on 2204 10 või mille KNi kaheksa numbrit on 2206 00 31, 2206 00 39 või 2204 21 10. (5) Vahetoode käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetamata toode, mille etanoolisisaldus on üle 1,2 mahuprotsendi kuni 22 (kaasa arvatud) mahuprotsenti ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206. (6) Muu alkohol käesoleva seaduse mõistes on toode, mille etanoolisisaldus: 1) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2207 või 2208; 2) on üle 22 mahuprotsendi ja mille KNi esimesed neli numbrit on 2204, 2205 või 2206; 3) on üle 1,2 mahuprotsendi ja mis on toit toiduseaduse (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387) mõistes ning sisaldab käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud toodet, kuid ei kuulu nendes punktides nimetatud KNi esimesse nelja numbrisse. (7) Piiritus käesoleva seaduse mõistes on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud muu alkoholi hulka kuuluv toode, mis on saadud sünteesimisel või kääritatud meski destilleerimisel või rektifitseerimisel. (8) Vein või kääritatud jook loetakse vahutavaks, kui selle rõhk süsinikdioksiidi sisalduse tõttu on 0,3 megapaskalit (3 baari) või rohkem mõõdetuna temperatuuril 20 ŗC, või kui toode on villitud pudelisse seenekujulise korgiga, mida hoiab paigal seos või muu kinnis. § 13. Denatureeritud piiritus (1) Piiritus loetakse denatureerituks, kui see sisaldab 100 liitri 100 protsendilise etanooli (edaspidi etanool) kohta järgmisi aineid vähemalt allpoolnimetatud koguses: 1) metüületüülketooni 2 liitrit ja metüülisobutüülketooni 3 liitrit või 2) atsetooni 2 liitrit ja metüülisobutüülketooni 3 liitrit või 3) atsetooni 3 liitrit ja denatooniumbensoaati 2 grammi. (2) Piiritus loetakse denatureerituks ka siis, kui see on denatureeritud vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele nr 3199/93/EÜ. (3) Piiritus loetakse osaliselt denatureerituks, kui see on denatureeritud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust erinevalt ning denatureeriv aine ja selle sisaldus piirituses vastab rahandusministri määrusega kehtestatud nõuetele. (4) Piiritust osaliselt denatureerivate ainete loetelu ja nende sisaldus piirituses kehtestatakse rahandusministri määrusega. [RT I 2005, 68, 527 – jõust. 1. 01. 2006] § 14. Esteraldehüüdfraktsioon Esteraldehüüdfraktsioon käesoleva seaduse mõistes on vedelik, mis sisaldab ühe liitri etanooli kohta kõiki järgmisi aineid vähemalt allpool nimetatud kogustes: 1) atseetaldehüüde 500 mg; 2) etüülatsetaati 500 mg; 3) metanooli 1,5 mahuprotsenti; 4) puskariõli 20 mg. 3. jagu Tubakatootega seotud mõisted § 15. Tubakas Tubakas käesoleva seaduse mõistes on taim perekonnast Nicotiana. § 16. Tubakatoode (1) Tubakatoode käesoleva seaduse mõistes on sigar, sigarillo, sigaret, suitsetamistubakas ja närimistubakas. (2) Sigar ja sigarillo, kui neid saab suitsetada sellistena, nagu need on, käesoleva seaduse mõistes on: 1) täielikult looduslikust tubakast koosnev ja looduslikust tubakast ümbrislehega tubakarull, 2) looduslikust tubakast välimise ümbrislehega tubakarull, 3) tubakarull, mille täidissegu koosneb purustatud tubakast, mis on vartest puhastatud ning mille välimine ümbrisleht on sigarile või sigarillole omast värvi, kattes täielikult toote, sealhulgas filtri, kuid mitte suuotsikut selle olemasolu korral, ning mille nii katteleht kui ka välimine ümbrisleht on taastatud tubakast, kusjuures toote ühiku mass ilma filtri või suuotsikuta on vähemalt 1,2 grammi ning toote ümbrisleht katab tubakarulli spiraalselt vähemalt 30 nurga all sigari või sigarillo pikisuunas või 4) tubakarull, mille täidissegu koosneb purustatud tubakast, mis on vartest puhastatud ning mille välimine ümbrisleht on taastatud tubakast ja sigarile või sigarillole omast värvi, kattes täielikult toote, sealhulgas filtri, kuid mitte suuotsikut selle olemasolu korral, kusjuures toote ühiku mass ilma filtri või suuotsikuta on vähemalt 2,3 grammi ning toote pikkusest vähemalt ühe kolmandiku ümbermõõt on vähemalt 34 millimeetrit. Sigarillo on tubakatoode, mille netomass 1000 ühiku kohta on kuni kolm (kaasa arvatud) kilogrammi. Sigar on tubakatoode, mille netomass 1000 ühiku kohta on üle kolme kilogrammi. (3) Sigaret käesoleva seaduse mõistes on paberkesta pandud peeneks lõigatud valmistubakast suitsetamistarve. Sigaretiks loetakse ka tubakarull, mis on: 1) suitsetatav selliselt, nagu see on ja mis ei ole käesoleva paragrahvi lõike 2 tähenduses sigar ega sigarillo, 2) pandud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberist hülssi või 3) keeratud lihtsate mittetööstuslike vahenditega paberisse. (4) Suitsetamistubakas käesoleva seaduse mõistes on: 1) tarbimisvalmiks töödeldud tubakas, mis on peeneks lõigatud või muul viisil purustatud või mis on keeratud või pressitud kangideks ja on suitsetamiskõlblik täiendava töötlemiseta; 2) jaemüüki suunatud tubakajäätmed, mida on võimalik suitsetada ja mis ei kuulu käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud toodete hulka. (5) Närimistubakas käesoleva seaduse mõistes on närimiseks või imemiseks ettenähtud ning selleks sobivalt pressitud tarbimisvalmis tubakas. (6) Toodet, mis koosneb täielikult või osaliselt ainetest, mis ei ole saadud tubakast, aga muus osas vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 sätestatule, käsitatakse vastavalt sigaretina või suitsetamistubakana. (7) Sigari ja sigarillona käsitatakse ka tooteid, mis koosnevad osaliselt ainetest, mis ei ole saadud tubakast, aga mis muus osas vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, kui neil on looduslikust tubakast ümbrisleht või taastatud tubakast ümbrisleht ja katteleht või taastatud tubakast ümbrisleht. § 17 [Kehtetu – RT I 2005, 68, 527 – 1. 07. 2006] § 18. Sigarettide maksimaalne jaehind Sigarettide maksimaalne jaehind on sigarettide müügipakendile kinnitatud maksumärgile trükitud hind, mis sisaldab aktsiisi vastavalt käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 sätestatud määrale ja käibemaksu. 4. jagu Kütusega seotud mõisted § 19. Kütus (1) Kütus käesoleva seaduse mõistes on pliivaba ja pliibensiin, lennukibensiin, petrooleum, diislikütus, eriotstarbeline diislikütus, kerge kütteõli, raske kütteõli, põlevkivikütteõli ja vedelgaas (edaspidi koos nimetatuna mootorikütus ja kütteõli), kivisüsi, pruunsüsi ja koks (edaspidi koos nimetatuna tahke kütus) ning kütusesarnane toode. Kütusena käsitatakse käesoleva seaduse mõistes ka mootorikütusest, kütteõlist ja kütusesarnasest tootest erinevat vedelat põlevainet (edaspidi vedel põlevaine) ja biokütust, mida kasutatakse, pakutakse müügiks või müüakse mootorikütuse või kütteainena. (2) Pliivaba bensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega kuni 0,013 g/l (kaasa arvatud), mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 41, 2710 11 45 või 2710 11 49. (3) Pliibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus pliisisaldusega üle 0,013 g/l, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 51 või 2710 11 59. (4) Lennukibensiin käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 11 31 või 2710 11 70. (5) Petrooleum käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 21 või 2710 19 25. (6) Diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29 või 2710 19 41. (7) Eriotstarbeline diislikütus käesoleva seaduse mõistes on kütus, mis on erimärgistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduses (RT I 1997, 73, 1201; 86, 1464; 2000, 33, 199; 2001, 88, 531; 2002, 44, 284; 63, 387; 2003, 2, 17) sätestatud korras ja mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 29 või 2710 19 41. (8) Kerge kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mis kuulub erimärgistamisele või on erimärgistatud vedelkütuse erimärgistamise seaduses sätestatud korras ja mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 45 või 2710 19 49. (9) Raske kütteõli käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 61 kuni 2710 19 69. (10) Põlevkivikütteõli käesoleva seaduse mõistes on põlevkivist valmistatud kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2710 19 61. (11) Vedelgaas käesoleva seaduse mõistes on kütus, mille KNi kaheksa numbrit on 2711 19 00 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris. (12) [Kehtetu – RT I 2004, 84, 569 – jõust. 1. 01. 2005] (13) [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] (14) Biokütus käesoleva seaduse mõistes on kütus: 1) mille KNi esimesed neli numbrit on 1507–1518; 2) mis on valmistatud biomassist ja mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 55 või 3824 90 80–3824 90 99. Biomassina käsitatakse põllumajanduslikke tooteid, kaasa arvatud taimseid ja loomseid aineid, metsandusest saadud toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni ning tööstuse- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunevat fraktsiooni; 3) mille KNi kaheksa numbrit on 2207 20 00 või 2905 11 00 ja mis ei ole sünteetilist päritolu; 4) mis on valmistatud biomassist, sealhulgas kütus, mille KNi esimesed neli numbrit on 4401 või 4402. (15) Kivisüsi, pruunsüsi ja koks käesoleva seaduse mõistes on kütteainena kasutatavad tahkekütused, mille KNi esimesed neli numbrit on 2701, 2702 või 2704. [RT I 2004, 84, 569 – jõust. 1. 01. 2005] § 20. Kütusesarnane toode Kütusesarnane toode käesoleva seaduse mõistes on toode, mille KNi esimesed neli, esimesed kuus või KNi kaheksa numbrit on 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 11 11–2710 11 25, 2710 11 90, 2710 19 11, 2710 19 15, 2710 19 31, 2710 19 35, 2710 19 51, 2710 19 55, 2711 12–2711 14 ja mida kasutatakse mootorikütusena, kaasa arvatud statsionaarses mootoris, ex 2901 (ained, mis atmosfäärirõhul ja 15 ŗC juures ei ole gaasilises olekus), 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 ja 2902 44 00. [RT I 2005, 68, 527 – jõust. 1. 01. 2006] 2. peatükk AKTSIISIGA MAKSUSTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED § 21. Aktsiisikauba tootmine (1) Alkoholi tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja villimine. (2) Tubakatoote tootmine on selle valmistamine, töötlemine ja pakendamine müügipakendisse. (3) Kütuse tootmine on selle valmistamine ja töötlemine, sealhulgas: 1) mineraalõlide ja nende koostisosade (fraktsioonide) füüsikaliste ja keemiliste protsesside toimel töötlemine; 2) omavahel või lõpptootega KNi erinevate esimeste nelja numbriga või KNi sama esimese nelja numbriga naftasaaduste kompaundimine; 3) eelnimetatud toodetele või nende segudele lisandite või komponentide, mis moodustavad rohkem kui 0,5 protsenti lõpptoote massist, lisamine. (4) Aktsiisikaupa on lubatud toota aktsiisilaos. Alkoholi on lubatud denatureerida aktsiisilaos või tollilaos. Kütust on lubatud töödelda tollikontrolli all töötlemise või seestöötlemise tolliprotseduuril või tolliladustamise tolliprotseduuril. Tahkekütuseid, vedelat põlevainet ja käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktides 2 ja 4 nimetatud biokütust, välja arvatud biokütust, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 99, võib toota väljaspool aktsiisiladu. Käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 1 nimetatud biokütust ning biokütust, mille KNi kaheksa numbrit on 3824 90 99, peab tootma aktsiisilaos juhul, kui nimetatud biokütust toodetakse kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena. Ajutiselt ladustatud kütust on lubatud erimärgistada ka tolliterminalis. [Lõike 41 sõnastus kuni 31. 12. 2006] (41) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud laevavarustajal on lubatud töödelda aktsiisiga maksustamata kütust väljaspool aktsiisiladu sadama püsiva piirdega territooriumil või teisi laevu kütusega varustaval laeval, kui töödeldud kütust kasutatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1 1 nimetatud relvajõudude poolt käitatava laeva või punktis 221 nimetatud laeva varustamiseks. [Lõike 41 sõnastus alates 1. 01. 2007] (41) Käesoleva seaduse § 70 lõikes 2 nimetatud laevavarustajal on lubatud töödelda aktsiisiga maksustamata kütust väljaspool aktsiisiladu sadama püsiva piirdega territooriumil või teisi laevu kütusega varustaval laeval, kui töödeldud kütust kasutatakse käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1 1 nimetatud relvajõudude poolt käitatava laeva või punktis 221 või 222 nimetatud laeva varustamiseks. (5) Väljaspool aktsiisiladu on lubatud alkoholi töödelda, välja arvatud piirituse denatureerimine, kui töötlemise tulemusena selle etanoolisisaldus ei suurene ja töötlejaks on käesoleva seaduse § 50 lõikes 5 nimetatud isik või isik, kes kasutab töödeldud alkoholi ainult alkoholist erineva toote valmistamiseks. (6) Isiklikus majapidamises valmistatud õlut, veini ja kääritatud jooki ei käsitata aktsiisikaubana, kui neid kasutatakse ainult enda tarbeks mittekaubanduslikul eesmärgil. (7) Väljaspool aktsiisiladu on lubatud töödelda kütust käesoleva seaduse § 75 lõikes 2 nimetatud isikul, kui ta kasutab kütust oma ettevõtluses muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena. (8) Kütuse tootmiseks käesoleva seaduse mõistes ei loeta mootoriõli (KNi kaheksa numbrit 2710 19 81) lisamist kütusele, mida kasutatakse kahetaktilises mootoris. [RT I 2006, 29, 222– jõust. 1. 01. 2007] § 211. Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud ja Eestisse ärilisel eesmärgil toimetatud tarbimisse lubatud aktsiisikauba maksustamine (1) Teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt, mis toimetatakse Eestisse kasutamiseks ärilisel eesmärgil, maksab aktsiisi ettevõtja, kes selle aktsiisikauba vastu võtab. Ärilisel eesmärgil kasutamiseks loetakse käesoleva paragrahvi mõistes ka aktsiisikauba ladustamist. (2) Kui isik ei suuda tõendada, et aktsiisikauba põhjendamata kadu tekkis teises liikmesriigis, maksab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aktsiisikauba põhjendamata kaolt aktsiisi aktsiisikauba vastuvõtja, arvestades käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatut. [RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] § 212. Kaugmüügi teel soetatud aktsiisikauba maksustamine (1) Kaugmüük käesoleva seaduse mõistes on ühes liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikauba toimetamine ettevõtja poolt teise liikmesriiki isikule, kes ei kasuta aktsiisikaupa ärilisel eesmärgil. (2) Aktsiisikauba kaugmüügil maksab aktsiisi maksuesindaja maksukorralduse seaduse (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111, 662; 2003, 2, 17; 48, 341; 71, 472) mõistes. (3) Kui isik ei suuda tõendada, et aktsiisikauba põhjendamata kadu tekkis teises liikmesriigis, maksab kaugmüügil tekkinud aktsiisikauba põhjendamata kaolt aktsiisi maksuesindaja, arvestades käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatut. [RT I 2005, 68, 527 – jõust. 1. 01. 2006] § 22. Aktsiisimaksja (1) Aktsiisi maksab: 1) aktsiisilaopidaja; 2) võlgnik ühenduse tolliseadustiku mõistes; 3) isik või asutus, kes võõrandab või jätab oma valdusesse konfiskeeritud või peremehetu aktsiisikauba käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 3 või 4 nimetatust erineval otstarbel kasutamiseks; 4) isik, kes on rikkunud käesoleva seaduse nõudeid, olles ebaseaduslikult tootnud aktsiisikaupa väljaspool aktsiisiladu või võõrandanud, kasutanud või lähetanud aktsiisiga maksustamata aktsiisikaupa; 5) aktsiisivabastuse loa omanik; 6) isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks; 7) vedela põlevaine käitleja, tahkekütusest soojuse tootja, biokütuse käitleja, vedelgaasi käitleja ja käesoleva seaduse § 66 lõikes 14 1 nimetatud kütusesarnase toote käitleja, kes ei ole aktsiisilaopidajad; 71) maksuesindaja; 72) registreeritud kaupleja ja käesoleva seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud ettevõtja; 73) isik, kelle registreeritud kaupleja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks; 8) muu isik, kellel tekib aktsiisi maksmise kohustus. (2) Aktsiisi maksmise eest aktsiisikauba vedamisel ajutises aktsiisivabastuses vastutab: 1) aktsiisilaopidaja, kes lähetas aktsiisikauba, hetkeni, mil aktsiisikauba saaja, sealhulgas teise liikmesriigi isik, selle aktsiisikauba vastu võtab, või hetkeni, mil Eesti või teise liikmesriigi tolliametnik teeb aktsiisikauba saatelehele märke selle kauba toimetamise kohta ühendusevälisesse riiki; 2) aktsiisilaopidaja, sealhulgas teise liikmesriigi aktsiisilaopidaja, alates aktsiisikauba vastuvõtmise hetkest; 3) aktsiisivabastuse loa omanik alates aktsiisikauba vastuvõtmise hetkest. [RT I 2005, 68, 527 – jõust. 1. 01. 2006] § 23. Maksuhaldur Aktsiisi maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. [RT I 2003, 88, 591 – jõust. 1. 01. 2004] § 24. Maksukohustuse tekkimine (1) Maksukohustus tekib aktsiisikauba tarbimisse lubamisel või teisest liikmesriigist ilma ajutise aktsiisivabastuseta Eestisse toimetamisel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2) Maksukohustuse tekkimisel on aktsiisimaksja kohustatud arvutama tasumisele kuuluva aktsiisisumma ja maksma selle käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud tähtpäevaks. (3) Aktsiisilaopidajal tekib maksukohustus: 1) aktsiisiga maksustamata aktsiisikaubalt selle lähetamise korral ilma ajutise aktsiisivabastuseta; 11) aktsiisiga maksustamata vedelgaasi või käesoleva seaduse § 66 lõikes 14 1 nimetatud kütusesarnase toote tanklasse lähetamise korral selle vastuvõtmisel tanklasse; 2) aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses, kui 15 päeva möödumisel aktsiisikauba lähetamise päevast arvates ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on aktsiisikauba saaja kinnitus aktsiisikauba vastuvõtmise kohta, või kui seitsme päeva möödumisel aktsiisikauba lähetamise päevast arvates ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on Maksu- ja Tolliameti märge aktsiisikauba väljaveo kohta ühendusevälisesse riiki või aktsiisikaubale käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktides 9–11 nimetatud menetluse kohaldamise kohta või kui Maksu- ja Tolliameti vastav märge saatelehel on tunnistatud kehtetuks; 21) aktsiisikauba lähetamisel teise liikmesriiki ajutises aktsiisivabastuses, kui aktsiisikauba lähetamise kalendrikuust ülejärgmise kalendrikuu viimaseks päevaks ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on aktsiisikauba saaja kinnitus aktsiisikauba vastuvõtmise kohta, või aktsiisikauba lähetamisel ajutises aktsiisivabastuses läbi teise liikmesriigi ühendusevälisesse riiki, kui aktsiisikauba lähetamise kalendrikuust ülejärgmise kalendrikuu 15. päevaks ei ole aktsiisilaos saatelehte, millel on teise liikmesriigi tolli märge aktsiisikauba väljaveo kohta EÜ territooriumilt või aktsiisikaubale käesoleva seaduse § 26 lõike 1 punktides 9–11 nimetatud menetluse kohaldamise kohta või kui tolli vastav märge saatelehel on tunnistatud kehtetuks; 3) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimisel või, kui kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamisel; 4) aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba kasutusele võtmisel aktsiisilaos otstarbel, millele ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust; 5) talle väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui maksumärgid, mida ei ole eksporditud ega teise liikmesriiki toimetatud, ei ole kinnitatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile või kui eksporditud või teise liikmesriiki toimetatud maksumärgid ei ole Eestisse tagasi toimetatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult ja need maksumärgid on Maksu- ja Tolliametile tagastamata või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitamata. (31) Aktsiisilaopidaja arvab maksustamisperioodi jooksul tekkinud aktsiisimaksukohustuse summast maha tema poolt sama maksustamisperioodi jooksul lennujaama tollikontrolli tsoonis asuvast müügipunktist ekspordiks müüdud aktsiisikaubalt arvutatud aktsiisisumma. (4) Isikul, kes vastutab aktsiisi maksmise eest ajutises aktsiisivabastuses veetavalt aktsiisikaubalt, tekib maksukohustus aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses veo käigus, selle tekkimisel või kui põhjendamata kao tekkimise aega ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamisel. (5) Aktsiisiga maksustamata vedela põlevaine käitlejal, biokütuse käitlejal ja vedelgaasi käitlejal, kes ei ole aktsiisilaopidajad, tekib maksukohustus varaseimal hetkedest, millal sooritati üks alljärgnevatest toimingutest: 1) vedela põlevaine, biokütuse, vedelgaasi või käesoleva seaduse § 66 lõikes 14 1 nimetatud kütusesarnase toote mootorikütusena võõrandamine; 2) vedela põlevaine või biokütuse kütteainena võõrandamine; 3) vedela põlevaine, biokütuse, vedelgaasi või käesoleva seaduse § 66 lõikes 14 1 nimetatud kütusesarnase toote toimetamine tanklasse; 4) vedela põlevaine või biokütuse toimetamine soojuse tootja tegevuskohta kasutamiseks kütteainena; 5) vedela põlevaine, biokütuse, vedelgaasi või käesoleva seaduse § 66 lõikes 14 1 nimetatud kütusesarnase toote mootorikütusena kasutusele võtmine; 6) vedela põlevaine või biokütuse kütteainena kasutusele võtmine. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud isikul tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata vedelgaasi, käesoleva seaduse § 66 lõikes 14 1 nimetatud kütusesarnase toote, biokütuse või vedela põlevaine põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval. (61) Aktsiisiga maksustamata tahkekütusest soojuse tootjal tekib maksukohustus tahkekütuse kasutusele võtmisel soojuse tootmiseks. (7) Võlgnikul tekib maksukohustus aktsiisikauba impordil ja muudel juhtudel, millega kaasneb aktsiisikauba sisseveol tollivõla tekkimine ühenduse tolliseadustiku mõistes. Maksukohustus tekib tollivõla tekkimise päeval. Maksukohustust ei teki aktsiisilaopidaja poolt imporditava aktsiisikauba aktsiisilattu toimetamisel. Isikul, kes impordib aktsiisikaupa käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 sätestatud territooriumidelt, tekib maksukohustus aktsiisikauba Eestisse toimetamisel. (8) Aktsiisikauba importijal tekib maksukohustus temale väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui need maksumärgid ei ole aktsiisikauba importija poolt selleks ajaks aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult Eestisse tagasi toimetatud või kui need maksumärgid ei ole Maksu- ja Tolliametile tagastatud ega Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitatud. (9) Väljastatud maksumärkidelt aktsiisi maksmise tagamiseks esitatud tagatise kehtimise korral vähem kui 90 päeva tekib maksukohustus käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud maksumärkidelt hiljemalt 35. päeval enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Tagatise kehtivusajaks loetakse käesoleva seaduse mõistes käendusdokumendis käendusega tagamise perioodina märgitud ajavahemikku, mille jooksul käendajal on kohustus aktsepteerida Maksu- ja Tolliameti nõuet maksuvõla tasumiseks. [Lõike 10 sõnastus kuni 31. 12. 2006] (10) Aktsiisivabastuse loa omanikul ja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikul või asutusel tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba oma valdusesse jätmise või aktsiisikauba võõrandamise päeval, välja arvatud juhul, kui see aktsiisikaup on toimetatud aktsiisilattu ajutises aktsiisivabastuses tingimusel, et aktsiisilaopidaja, kellele vastav aktsiisikaup lähetati, võttis selle vastu lähetaja juures. Aktsiisikauba oma valdusesse jätmiseks või aktsiisikauba võõrandamiseks aktsiisivabastuse loa omaniku poolt loetakse vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõikes 4, § 73 lõikes 4 või § 78 lõikes 4 nimetatud juhtumit. [Lõike 10 sõnastus alates 1. 01. 2007] (10) Aktsiisivabastuse loa omanikul ja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikul või asutusel tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba oma valdusesse jätmise või aktsiisikauba võõrandamise päeval, välja arvatud juhul, kui kütus on võõrandatud teisele aktsiisivaba kütuse kasutajale või kui see aktsiisikaup on toimetatud aktsiisilattu ajutises aktsiisivabastuses tingimusel, et aktsiisilaopidaja, kellele vastav aktsiisikaup lähetati, võttis selle vastu lähetaja juures. Aktsiisikauba oma valdusesse jätmiseks või aktsiisikauba võõrandamiseks aktsiisivabastuse loa omaniku poolt loetakse vastavalt käesoleva seaduse § 54 lõikes 4, § 70 lõikes 4, § 73 lõikes 4, § 742 lõikes 5, § 75 lõikes 3 või § 78 lõikes 4 nimetatud juhtumit. (11) Aktsiisivabastuse loa omanikul ja käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikul või asutusel tekib maksukohustus ka aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või, kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval. (111) Õhusõidukit ja laeva käitaval ettevõtjal tekib maksukohustus aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või kui kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis kao avastamise päeval. (12) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul tekib maksukohustus rikkumise objektiks olnud aktsiisikaubalt rikkumise päeval või, kui rikkumise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis rikkumise avastamise päeval. (13) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 6 nimetatud isikul tekib maksukohustus käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel. [Lõike 14 sõnastus kuni 31. 12. 2006] (14) Aktsiisilaopidaja vastutab käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–191, 22, 221, 24–26, 29 ja 30 nimetatud aktsiisikauba, välja arvatud tahkekütuse, veo käigus tekkinud põhjendamata kaolt aktsiisi maksmise eest hetkeni, mil isik või asutus, kellel on õigus seda aktsiisikaupa vastu võtta, on selle vastu võtnud. [Lõike 14 sõnastus alates 1. 01. 2007] (14) Aktsiisilaopidaja vastutab käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–191, 22–222, 24–26, 29 ja 30 nimetatud aktsiisikauba, välja arvatud tahkekütuse, veo käigus tekkinud põhjendamata kaolt aktsiisi maksmise eest hetkeni, mil isik või asutus, kellel on õigus seda aktsiisikaupa vastu võtta, on selle vastu võtnud. (15) Isikul, kes kasutab, võõrandab või pakub müügiks vedelat põlevainet mootorikütuse või kütteainena, tekib maksukohustus selle vedela põlevaine mootorikütuse või kütteainena kasutusele võtmisel või võõrandamisel. (16) Registreeritud kauplejal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist ajutises aktsiisivabastuses lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval, välja arvatud juhul, kui see aktsiisikaup on aktsiisist vabastatud registreeritud kauplejale väljastatud aktsiisivabastuse loa alusel. Registreeritud kauplejal ja isikul, kelle registreeritud kaupleja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, tekib maksukohustus talle väljastatud maksumärkidelt vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatule. (17) Käesoleva seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud ettevõtjal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist lähetatud aktsiisikaubalt selle vastuvõtmise päeval ning temale väljastatud maksumärkidelt 91. päeval nende Maksu- ja Tolliametist kättesaamise päevast arvates, kui maksumärgid ei ole kinnitatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile või kui teise liikmesriiki toimetatud maksumärgid ei ole Eestisse tagasi toimetatud aktsiisikaubale ega selle müügipakendile kinnitatult ja need maksumärgid on Maksu- ja Tolliametile tagastamata või Maksu- ja Tolliameti esindaja juuresolekul hävitamata. (18) Käesoleva seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud ettevõtjal tekib maksukohustus teisest liikmesriigist lähetatud aktsiisikauba põhjendamata kaolt selle tekkimise päeval või, kui põhjendamata kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamise päeval. (19) Maksuesindajal tekib maksukohustus aktsiisikaubalt käesoleva seaduse § 442 lõikes 1 nimetatud isikult kirjaliku teatise saamise päeval selle aktsiisikauba kättetoimetamise kohta ja aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis kaugmüügil aktsiisikauba veol teisest liikmesriigist Eestisse, selle tekkimise päeval või, kui põhjendamata kao tekkimise päeva ei ole võimalik kindlaks teha, siis põhjendamata kao avastamise päeval. (20) Füüsilisel isikul tekib maksukohustus tema poolt Eestisse toimetatud või talle ühendusevälisest riigist saadetud aktsiisikauba sellelt koguselt, mis ületab vastavalt käesoleva seaduse §-des 47, 47 1, 48, 57, 571, 58 või 69 sätestatud koguseid. (21) Maksumärkidelt ei teki maksukohustust, kui nende maksumärkidega maksumärgistatud aktsiisikaup maksustati aktsiisiga teises liikmesriigis. [RT I 2006, 29, 222 – jõust. 1. 01. 2007] § 25. Maksustamisperiood, aktsiisi deklareerimise ja tasumise tähtpäev (1) Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja, maksuesindaja, tahkekütusest soojuse tootja ja käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isiku puhul on aktsiisikauba maksustamisperiood kalendrikuu. (2) Aktsiisilaopidaja ja registreeritud kaupleja on kohustatud esitama tema aktsiisilao või tegevuskoha üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni ja maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval. (21) Maksuesindaja on kohustatud esitama tema tegevuse üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni ja maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval. (22) Käesoleva seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud ettevõtja ja § 22 lõike 1 punktis 8 nimetatud isik esitab aktsiisideklaratsiooni ja maksab aktsiisi hiljemalt viiendal päeval maksukohustuse tekkimise päevast arvates. (3) Tahkekütusest soojuse tootja või käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isik on kohustatud esitama tema tootmise üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele kütuse aktsiisideklaratsiooni ning maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 15. päeval. (4) Võlgnik deklareerib ja maksab aktsiisi ühenduse tolliseadustiku kohaselt. (5) Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikul on aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates. (6) Käesoleva seaduse § 24 lõigetes 4, 8–12 ja 15 nimetatud juhtudel on aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates. (61) Käesoleva seaduse § 24 lõikes 20 nimetatud juhul on aktsiisi maksmise tähtpäev viies päev maksukohustuse tekkimise päevast arvates või aktsiisikauba impordil, sealhulgas § 10 lõikes 2 nimetatud juhul, vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4. (7) Isik, kelle aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on kohustatud esitama tema aktsiisilao üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni, aktsiisikauba liikumise ja laoseisu aruande ning maksma aktsiisi käesoleva seaduse § 44 lõikes 3 nimetatud tähtajal. (71) Isik, kelle registreeritud kaupleja tegevusluba on tunnistatud kehtetuks, on kohustatud esitama tema tegevuskoha üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele aktsiisideklaratsiooni ning maksma aktsiisi hiljemalt 15. päeval tema tegevusloa kehtetuks tunnistamise päevast arvates. (8) Põhjendatud juhul ja Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud tagatise olemasolu korral võib Maksu- ja Tolliameti peadirektor aktsiisimaksja taotlusel pikendada maksumärkidelt aktsiisi maksmise tähtaega kuni 90 päeva võrra. (9) Aktsiisideklaratsiooni vormid ja nende täitmise kord kehtestatakse rahandusministri määrusega. [RT I 2005, 68, 527 – jõust. 1. 07. 2006] § 26. Ajutise aktsiisivabastuse kohaldamine (1) Ajutist aktsiisivabastust kohaldatakse järgmistel juhtudel: 1) aktsiisikauba tootmisel ja ladustamisel aktsiisilaos; 2) aktsiisikauba toimetamisel ühest aktsiisilaost teise, sealhulgas teise liikmesriigi aktsiisilattu; 3) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost aktsiisilaopidajale või teise liikmesriigi registreeritud kauplejale; 31) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost ühendusevälisesse riiki ekspordi tolliprotseduuriga ühenduse tolliseadustiku mõistes; 4) aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost, mille aktsiisilao tegevusluba on tunnistatud kehtetuks või mille aktsiisilao tegevusloa kehtivus on peatatud, teise aktsiisilattu, sealhulgas teise liikmesriigi aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures; 5) aktsiisilaopidaja poolt imporditava aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilattu; 6) konfiskeeritud või peremehetu aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab selle vastu lähetaja juures; [Punkti 7 sõnastus kuni 31. 12. 2006] 7) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–191, 22, 221, 24–26, 29 ja 30 nimetatud aktsiisist vabastatud aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost isikule või asutusele, kellel on õigus seda aktsiisikaupa kasutada või vastu võtta; [Punkti 7 sõnastus alates 1. 01. 2007] 7) käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–191, 22–222, 24–26, 29 ja 30 nimetatud aktsiisist vabastatud aktsiisikauba toimetamisel aktsiisilaost isikule või asutusele, kellel on õigus seda aktsiisikaupa kasutada või vastu võtta; 8) aktsiisivabastuse luba omava isiku või asutuse valduses oleva aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba lähetamisel aktsiisilattu, kui aktsiisilaopidaja, kellele aktsiisikaup lähetatakse, võtab aktsiisikauba vastu selle lähetaja juures; 9) aktsiisikauba toimetamisel EÜ territooriumile või sellelt välja, kui rakendatakse ühte ühenduse tolliseadustiku artikli 84 lõike 1 punktis a nimetatud peatamismenetlusega tolliprotseduuri; 10) ühendusevälise aktsiisikauba paigutamisel vabatsooni või vabalattu; 11) aktsiisikauba lähetamisel, rakendades ühenduse tolliseadustiku artiklis 163 sätestatud sisetransiidi tolliprotseduuri. (2) [Kehtetu – RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] [RT I 2006, 29, 222 – jõust. 1. 01. 2007] § 27. Aktsiisivabastus (1) Aktsiisist on vabastatud: 1) välisriigi diplomaatilise esinduse ja konsulaarasutuse, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esinduse või esindaja, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilise esindaja, konsulaarametniku, välja arvatud aukonsul, ja erimissiooni esindaja poolt ametialaseks imporditud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud või Eestis asuvast aktsiisilaost soetatud alkohol; 11) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriikide, välja arvatud Eesti, relvajõududele nende enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks imporditud, teisest liikmesriigist Eestisse toimetatud, Eestis asuvast aktsiisilaost või laevavarustajalt soetatud aktsiisikaup. Käesolevas punktis sätestatud aktsiisivabastust kohaldatakse ka teiste riikide relvajõududele, tsiviilkoosseisule ja nende liikmetele ning rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile ning sõjalisele õppeasutusele, kui see on ette nähtud Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingus; 2) aktsiisikaup, mille aktsiisilaopidaja on kasutanud kvaliteedi kontrollimiseks või saatnud akrediteeritud ja sõltumatusse laborisse kvaliteedi kontrollimiseks või mille aktsiisilaopidaja on kasutanud tootmisseadmete puhastamiseks või muul sarnasel tootmistegevuse otstarbel tema enda kehtestatud ja Maksu- ja Tolliameti aktsepteeritud kulunormide piires; 3) konfiskeeritud või peremehetu alkohol, mis töödeldakse tehnilisel otstarbel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud korras; 4) konfiskeeritud, peremehetu või ajutises aktsiisivabastuses olev aktsiisikaup, mis hävitatakse seaduse alusel kehtestatud korras; 5) aktsiisikauba põhjendatud kadu; 6) alkohol ja tubakatoode, mille reisija toimetab temaga koos liikuvas pagasis Eestisse käesoleva seaduse §-des 47, 471, 57 ja 571 lubatud kogustes ja tingimustel; 7) alkohol ja tubakatoode, mille välisriigi füüsiline isik on saatnud füüsilisele isikule Eestis käesoleva seaduse §-des 48 ja 58 sätestatud koguses ja tingimustel; 8) esteraldehüüdfraktsioon ja Eestis vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikele 1 denatureeritud piiritus; 81) teises liikmesriigis vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikele 2 denatureeritud piiritus; 9) tervishoiuteenuse osutamisel ja hoolekandeasutuses hooldamisel kasutatav ning apteegist retsepti alusel väljastatav piiritus; 91) osaliselt denatureeritud piiritus, mida kasutatakse alkoholist erineva toote tootmiseks; 10) ravimite tootmisel ja ekstemporaalsel valmistamisel kasutatav piiritus; 11) riigi-, valla- või linnaasutuse või nende hallatava asutuse poolt selle asutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks kasutatav piiritus; 12) veterinaarteenuse osutamiseks kasutatav piiritus; 13) teadus- ja arendustegevuse ning õppetöö otstarbel kasutatav piiritus; 14) kosmeetikatoodete rahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 90, 521) mõistes tootmiseks kasutatav piiritus; 15) desinfektantide, mille KNi esimesed kuus numbrit on 3808 40, tootmiseks kasutatav piiritus; 16) alkohol, mis kasutatakse äädika, mille KNi esimesed neli numbrit on 2209, tootmiseks; 17) alkoholist erineva toidu tootmisel selle koostisosana kasutatav alkohol, kui etanoolisisaldus toodetavas toidus ei ületa viit liitrit 100 kilogrammi toidu kohta või šokolaaditoote puhul 8,5 liitrit 100 kilogrammi šokolaaditoote kohta; 18) toidu hulka lisatava kuni 1,2 mahuprotsendilise etanoolisisaldusega lõhna- ja maitseaine tootmiseks kasutatav alkohol. Lõhna- ja maitseaineks loetakse käesolevas seaduses toiduseaduse alusel toidus lubatud lõhna- ja maitseaineid; 181) alkohol ja tubakatooted, mida tarbitakse ärilisel eesmärgil käitatava õhusõiduki või laeva pardal liikmesriikidevahelise reisi ajal, välja arvatud kaasamüüdav kaup; 19) kütus, mida kasutatakse ärilisel eesmärgil käitatavas tsiviilõhusõidukis ja riiklikus õhusõidukis õhus navigeerimiseks, sealhulgas kütus, mida kasutatakse nimetatud õhusõidukites hooldus- ja remonttööl; [Punkti 191 sõnastus kuni 31. 12. 2006] 191) kütus, mida laevavarustaja töötleb või ladustab käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 11 nimetatud relvajõudude poolt käitatava laeva või punktis 221 nimetatud laeva varustamiseks; [Punkti 191 sõnastus alates 1. 01. 2007] 191) kütus, mida laevavarustaja töötleb või ladustab käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 11 nimetatud relvajõudude poolt käitatava laeva või käesoleva paragrahvi punktides 221 ja 222 nimetatud laeva varustamiseks; 20) mootorikütus ja kütteõli, mis toimetatakse Eestisse standardses kütusepaagis käesoleva seaduse §-s 68 lubatud koguses; 21) mootorikütus ja kütteõli, mille reisija toimetab Eestisse käesoleva seaduse §-s 69 lubatud koguses; 22) kütus, mida ettevõtjana äriregistrisse kantud kütusekäitleja kasutab oma ettevõtluses muul otstarbel kui mootorikütuse või kütteainena; 221) kütus, mida kasutatakse laevas, mis sõidab ärilisel eesmärgil või kalastab väljaspool Eestit, sealhulgas kütus, mida kasutatakse nimetatud laevades regulaarsel hooldustööl laeva ettevalmistamiseks järgnevaks sõiduks väljapoole Eestit; [Punkt 222 jõustub 1. 01. 2007] 222) eriotstarbeline diislikütus ja kerge kütteõli, mida kasutatakse kalalaevas kalastamisel Eestis või mida kasutatakse nimetatud laevas regulaarsel hooldustööl laeva ettevalmistamiseks järgnevaks kalastamiseks; 23) kuni üheliitrisesse tarbijapakendisse villitud kütusesarnane toode ja laborisse analüüsideks toimetatav kuni üheliitrisesse pakendisse villitud kütus; 24) kütus, mida kasutatakse mineraloogilistes protsessides. Mineraloogilised protsessid on protsessid, mis on nimetatud EÜ Nõukogu määruses (EMÜ) 3037/90 NACE nomenklatuuri koodi DI 26 «Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine» all; 25) põlevkivikütteõli, mida kaugkütja kasutab soojuse tootmiseks. Kaugkütja käesoleva seaduse mõistes on soojuse tootja, kes enamiku viimase 12 kalendrikuu jooksul toodetud soojusest edastab kaugküttevõrku kaugkütteseaduse (RT I 2003, 25, 154; 2004, 18, 131) tähenduses; 26) kodumajapidamistes kütteainena kasutatav põlevkivikütteõli ja tahkekütused; 27) kütus, mida tarbitakse seda kütust tootnud aktsiisilao territooriumil statsionaarses mootoris ja mootorsõidukis, mida ei ole õigusaktiga lubatud kasutada liiklemiseks avalikult kasutataval teel; 28) biokütus pärast Euroopa Komisjoni poolt loa andmist biokütuse aktsiisist vabastamiseks kuni loa kehtivuse lõpuni; 281) käesoleva seaduse § 19 lõike 14 punktis 4 nimetatud biokütus; 29) alkohol ja kütus, mis lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki ametialaseks kasutamiseks diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, Välisministeeriumi poolt tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või esindajale, konsulaarametnikule, välja arvatud aukonsulile, ja erimissiooni esindajale; 30) aktsiisikaup, mis lähetatakse aktsiisilaost teise liikmesriiki Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi relvajõududele ja EÜ Nõukogu otsuse 90/640/EMÜ artiklis 1 nimetatud relvajõududele nende enda ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu kasutuseks ning nende sööklate varustamiseks. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud aktsiisikaupa on õigus importida diplomaatilise kauba deklaratsiooni alusel. (21) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 11, 29 ja 30 sätestatud juhtudel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust 31/96/EÜ aktsiisivabastustõendi kohta (EÜT L 008, 11.01.1996, lk 11–15). (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 16–18 nimetatud aktsiisivabastust ei kohaldata toitlustusettevõttes ja kaubandusettevõttes toidu valmistamiseks kasutatavale alkoholile. (4) Konfiskeeritud või peremehetu alkoholi tehnilisel otstarbel töötlemise kord kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. (5) Aktsiisivabastusena antava riigiabi korral kohaldatakse aktsiisivabastust pärast Euroopa Komisjoni poolt loa andmist kuni loa kehtivuse lõpuni. [RT I 2006, 29, 222 – jõust. 1. 07. 2006; 1. 01. 2007] § 28. Aktsiisi maksmise kord (1) Aktsiis makstakse maksukohustuse tekkimise päeval kehtinud määra järgi. (11) Aktsiisikauba põhjendamata kaolt, mis tekkis ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba teise liikmesriiki veo käigus, maksab aktsiisilaopidaja aktsiisi aktsiisikauba sihtkohariigi aktsiisimäära alusel. (12) Aktsiisilaopidaja, kellel tekib maksukohustus vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõikele 12, maksab aktsiisikaubalt aktsiisi selle liikmesriigi aktsiisimäära alusel, kus toimus rikkumine või kus avastati rikkumine, kui polnud võimalik kindlaks teha rikkumise toimepaneku kohta. (13) Kui Eestist teise liikmesriiki lähetatud aktsiisikaup ei jõudnud sihtkohta ja rikkumise toimumise kohta ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse rikkumise toimumise kohaks Eesti ja maksustamisel võetakse aluseks aktsiisimäär, mis kehtis aktsiisikauba lähetamise päeval. (14) Aktsiisisumma nõutakse teise liikmesriigi aktsiisilaopidajalt sisse maksukorralduse seaduse §-s 51 sätestatud ametiabi korras. (2) Aktsiisi maksmise tähtaja pikendamise korral makstakse aktsiis aktsiisi maksmise tähtaja pikendamisel määratud tähtpäeval kehtiva aktsiisimäära järgi. Aktsiisikaubalt, millele või mille müügipakendile kinnitatud maksumärkidelt on aktsiis makstud vastavalt käesoleva seaduse § 24 lõike 3 punktile 5, lõikele 8 või lõikele 17, makstakse aktsiis summa ulatuses, mis saadakse maksukohustuse tekkimise päeval kehtiva aktsiisimäära järgi arvutatud aktsiisisummast varem kehtinud aktsiisimäära alusel arvutatud aktsiisisumma lahutamisel. (3) Võlgnik maksab aktsiisi ühenduse tolliseadustikus sätestatud korras. Käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 ja § 24 lõikes 20 nimetatud juhtudel esitab isik aktsiisideklaratsiooni reisija deklaratsiooni vormil ja maksab aktsiisi ühenduse tolliseadustikus sätestatud korras. (4) Aktsiis makstakse täiskroonides Maksu- ja Tolliameti pangakontole. (5)–(7) [Kehtetud – RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] [RT I 2005, 68, 527 – jõust. 1. 07. 2006] § 29. Aktsiisi laekumine (1) Aktsiis laekub riigieelarvesse. (2) Riigieelarvesse laekunud alkoholi- ja tubakaaktsiisist kantakse 3,5 protsenti üle Eesti Kultuurkapitalile, sealhulgas 0,5 protsenti Eesti Kultuurkapitali koosseisu kuuluvale kehakultuuri ja spordi sihtkapitalile. Riigieelarvesse kalendrikuu jooksul laekunud aktsiisist tehakse ülekanne Eesti Kultuurkapitalile aktsiisi laekumise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. § 30. Aktsiisikauba kadu (1) Aktsiisikauba kadu on aktsiisikauba puudujääk, mis tekkis aktsiisikauba ajutises aktsiisivabastuses tootmisel, ladustamisel või veol, samuti puudujääk, mis tekkis käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 9–19, 22–25 ja 27 nimetatud juhtudel aktsiisikauba tootmisel, ladustamisel, kasutamisel või veol. (2) Aktsiisikauba tootmisel tekkiva aktsiisikauba kao piirnormi kooskõlastab Maksu- ja Tolliameti peadirektor aktsiisilao tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide alusel. Aktsiisikauba kao piirnormi kooskõlastab Maksu- ja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja käesoleva seaduse § 50 lõikes 5, § 70 lõikes 2 või § 75 lõikes 2 nimetatud isiku või asutuse poolt aktsiisivabastuse loa taotlemisel esitatavate dokumentide alusel, kui see on piisavalt põhjendatud. (3) Aktsiisilaopidaja ja aktsiisivabastuse loa omanik on kohustatud viivitamatult pärast piirnormi ületava aktsiisikauba kao avastamist koostama akti, kus näidatakse kao suurus ja tekkimise põhjused, ning esitama selle koos asjakohaste tõenditega tema aktsiisilao või tegevuskoha üle järelevalvet teostavale Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. (4) Põhjendatuks ei loeta aktsiisikauba kadu, mis tekkis aktsiisilaopidaja, tema töötaja, aktsiisikauba vedaja või tootja või aktsiisist vabastatud aktsiisikauba kasutaja süüteo või lohakuse tõttu, samuti aktsiisikauba kadu, mille tekkimise põhjendus või tõendusmaterjal ei ole piisav. (5) Aktsiisivabastuse loa omanik või käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud isik vastutab aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba kaolt aktsiisi maksmise eest alates hetkest, mil ta võttis vastu aktsiisilaost lähetatud aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba, või hetkest, mil ta importis aktsiisikauba. (6) Aktsiisikauba kao puhul, mis tekkis ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba teise liikmesriiki veo käigus, lähtutakse aktsiisikauba sihtkohariigis kehtestatud aktsiisikauba kao aktsiisivabast piirnormist. (7) Aktsiisikauba kao avastamisel Eestis loetakse see Eestis tekkinuks, kui puudub tõendusmaterjal, et see on tekkinud teises liikmesriigis või ühendusevälises riigis. (8) Teisest liikmesriigist Eestisse lähetatud ajutises aktsiisivabastuses aktsiisikauba veo käigus tekkinud aktsiisikauba kao piirnormi ületamisel peab aktsiisikauba saaja esitama aktsiisikauba lähetajale tagastatava saatelehe eksemplari Maksu- ja Tolliametile, kes kinnitab saatelehele aktsiisikauba kao kohta märgitud andmed ning saadab nimetatud saatelehe eksemplari koopia selle liikmesriigi maksuhaldurile, kust kaup Eestisse lähetati. (9) Aktsiisikauba kao piirnorm aktsiisikauba ladustamisele ja veole kehtestatakse rahandusministri määrusega. [RT I 2005, 68, 527 – jõust. 1. 01. 2006; 1. 07. 2006] § 31. Tagatis (1) Tagatis esitatakse ajutises aktsiisivabastuses aktsiisilattu toimetatavalt, aktsiisilaos toodetavalt, ladustatavalt ning aktsiisilaost lähetatavalt kaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks. Põlevkivikütteõli tootja ei pea esitama tagatist tema poolt aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses toodetavalt ja ladustatavalt omatoodetud põlevkivikütteõlilt. (11) Registreeritud kaupleja esitab tagatise oma tegevuskohta vastuvõetavalt aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks. (12) Käesoleva seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud ettevõtja esitab tagatise teises liikmesriigis tarbimisse lubatud aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks selle toimetamisel Eestisse. Kaugmüüja, kes lähetab aktsiisikauba teise liikmesriiki, esitab tagatise lähetatavalt aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks enne aktsiisikauba lähetamist sihtkoha liikmesriigi aktsiisimäära alusel. (2) Maksu- ja Tolliamet võib nõuda käesoleva seaduse § 50 lõike 5 punktides 6, 10 ja 11 ning § 75 lõikes 2 nimetatud isikult tagatist käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktides 14–18, 19 1 ja 22 nimetatud aktsiisikaubalt aktsiisi maksmise tagamiseks, kui on alust arvata, et maksukohustus võib jääda täitmata. (3) Aktsiisi maksmise tagatisele kohaldatakse seaduses tollivõla tagatise kohta sätestatut. Tagatise esitamisele, aktsepteerimisele, kasutamisele ja vabastamisele kohaldatakse seaduses sätestatut. (4) Tagatissumma määrab Maksu- ja Tolliamet. Tagatissumma määramisel lähtutakse aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja, aktsiisilao tegevusloa taotleja, registreeritud kaupleja tegevusloa taotleja, kaugmüüja või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt arvutatud tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusest. (5) Tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus arvutatakse: 1) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isikute puhul nende valduses oleva aktsiisiga maksustamata aktsiisikauba keskmiselt koguselt; 2) aktsiisilao puhul aktsiisilaos ajutises aktsiisivabastuses oleva aktsiisikauba keskmiselt koguselt, samaaegselt ajutises aktsiisivabastuses veetava aktsiisikauba maksimaalselt koguselt ja aktsiisilaost kalendrikuu jooksul lähetatava aktsiisiga maksustatud aktsiisikauba koguselt summeerituna; 3) registreeritud kaupleja puhul ajutises aktsiisivabastuses kalendrikuu jooksul vastuvõetava aktsiisikauba keskmiselt koguselt; 4) kaugmüüja puhul teise liikmesriiki lähetatava aktsiisikauba koguselt; 5) käesoleva seaduse § 211 lõikes 1 nimetatud ettevõtja puhul samaaegselt talle veetava aktsiisikauba suurimalt koguselt. (51) Tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suuruse arvutamisel ei arvestata teise liikmesriiki laevaga ajutises aktsiisivabastuses lähetatava kütuse kogust. (6) Pideva tegevuse korral arvutatakse tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus viimase kuue kalendrikuu andmete alusel. Tegevuse alustamisel, ebaregulaarse tegevuse korral või kui isik näeb ette tegevuse olulist laiendamist või piiramist, arvutatakse tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus äriplaani alusel koostöös Maksu- ja Tolliametiga. (7) Tubakatoodete ja alkoholi puhul võetakse tagatissumma suuruse määramisel arvesse ka isikule Maksu- ja Tolliametist väljastatavate maksumärkide maksimaalselt koguselt, millelt on aktsiis maksmata, tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurus. (8) Tagatissumma on tekkida võiva või tekkinud maksukohustuse suurusega võrdne või sellest väiksem. (9) Tagatissumma määramise alused ja minimaalsed määrad kehtestatakse rahandusministri määrusega. [RT I 2005, 68, 527 – jõust. 1. 01. 2006; 1. 07. 2006] § 32. Uue tagatise esitamine Aktsiisilaopidaja, registreeritud kaupleja, käesoleva seaduse § 21 1 lõikes 1 ja § 31 lõikes 2 nimetatud isikud esitavad Maksu- ja Tolliametile uue tagatise vähemalt 40 päeva enne tagatise kehtivusaja lõppemist. Uue tagatise kehtivus algab eelneva tagatise kehtivusaja lõppemise päevale järgneval päeval [RT I 2003, 90, 602 – jõust. 1. 05. 2004] § 33. Aktsiisikauba mõõtmine ja mõõtmiste usaldusväärsuse tagamine (1) Aktsiisilaopidaja, kes toodab aktsiisikaupa, samuti vedela põlevaine käitleja peab mõõtma aktsiisikauba toorainet, pooltoodet ja toodangut ning alkoholi tootmise puhul etanoolisisaldust, dokumenteerima mõõtmise tulemused ja pidama nende arvestust. Biokütuse käitleja peab mõõtma biokütuse toorainet, pooltoodet ja toodangut ning dokumenteerima mõõtmise tulemused ja pidama nende üle arvestust. Tahkekütusest soojuse tootja peab mõõtma soojuse tootmiseks kasutatava tooraine kogust, dokumenteerima mõõtmise tulemused ja andmed tahkekütuse kütteväärtuse kohta ning pidama arvestust nõutud andmete lõikes. Aktsiisilaopidaja ei pea põlevkivikütteõli tootmisel mõõtma aktsiisikauba toorainet ega pooltoodet. Alkoholi tootev aktsiisilaopidaja peab määratlema ja dokumenteerima ka tootmisprotsessi osad, kus toimub toodetava alkoholi pöördumatu kvalitatiivne või kvantitatiivne muutus, sealhulgas etanoolisisalduse muutumine. Kütusekäitleja peab mõõtma aktsiisiga maksustamata kütuse koguse selle vastuvõtmisel. (2) Aktsiisilaopidaja, kes toodab aktsiisikaupa, ja käesoleva seaduse § 24 lõikes 5 nimetatud isik, kes toodab aktsiisikaupa, peab koostama tootmisprotsessi kirjeldava dokumendi, milles tuleb märkida, millistes tootmisprotsessi osades tehakse mõõtmisi, ning esitama selle dokumendi Maksu- ja Tolliameti nõudmisel. (3) Aktsiisikauba koguse, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse mõõtmise ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud mõõtmiste (edaspidi aktsiisikauba mõõtmine) jälgitavuse peab tagama aktsiisilaopidaja või käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud isik. (4) Aktsiisilaopidaja, kes toodab aktsiisikaupa, ja aktsiisilaopidaja või registreeritud kaupleja, kes ladustab aktsiisikaupa statsionaarses mahutis, samuti käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud isiku, välja arvatud biokütuse käitleja ja tahkekütusest soojuse tootja, erialane kompetentsus aktsiisikauba mõõtmiste sooritamiseks peab olema hinnatud ja tõendatud mõõteseaduse alusel ja neil peab olema sellekohane tunnistus. Aktsiisilaopidajal ega registreeritud kauplejal ei pea põlevkivikütteõli käitlemiseks olema mõõtmise teostamise erialast kompetentsust tõendavat tunnistust, kui põlevkivikütteõli mõõtmist teostatakse kauba kaalumise teel. (41) Aktsiisilaopidaja, kes toodab kütust või ainult ladustab seda statsionaarses mahutis, registreeritud kaupleja, kes ainult ladustab kütust statsionaarses mahutis, samuti käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud isik ei pea vastama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele, kui kütuse mõõtmiseks vastuvõtmisel aktsiisilattu, registreeritud kaupleja tegevuskohta või käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktis 7 nimetatud isiku tegevuskohta, samuti valmistoodangu mõõtmisel kasutatakse mõõteseaduse alusel selleks pädeva sõltumatu akrediteeritud labori teenust. (42) Laevavarustaja ja aktsiisilaopidaja, kes tegeleb ainult õhusõiduki või laeva varustamisega, ei pea vastama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele. (5) Mõõtmiste teostamise erialast kompetentsust tõendav tunnistus väljastatakse, kui: 1) aktsiisikauba mõõtmisi teostav isik vastab mõõteseaduse alusel kehtestatud korras sätestatud isiku erialase kompetentsuse hindamise ja tõendamise kriteeriumidele; 2) aktsiisikauba mõõtmisi teostava isiku poolt läbiviidav aktsiisikauba mõõtmine vastab käesoleva seaduse nõuetele; 3) aktsiisikauba mõõtmisi teostava isiku poolt aktsiisikauba tootmisel rakendatav mõõtmiskorraldus võimaldab kindlaks teha tegelikult toodetud aktsiisikauba kogust ning alkoholi puhul ka etanoolisisaldust. (6) Mõõtmiste teostamise erialast kompetentsust tõendavat tunnistust ei väljastata või see tunnistatakse kehtetuks, kui aktsiisikauba mõõtmisi teostav isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele. Erialase kompetentsuse hindaja esitab andmed avastatud puuduste kohta kirjalikult Maksu- ja Tolliametile. (7) Aktsiisikauba mõõtmisi peab teostama asjakohaste Eesti standardite kohaselt, nende puudumisel Euroopa või rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide poolt koostatud standardite või teiste rahvusvaheliselt tunnustatud mõõtemeetodite alusel koostatud mõõteprotseduuride kohaselt. Tükikauba koguste mõõtmine peab toimuma vastavalt Eesti standardile EVS 746:1998. Aktsiisikauba kaalumine peab toimuma vastavalt Eesti standardile EVS 745:1998. (8) Aktsiisikauba valmistamiseks kulutatud toorme ja aktsiisikauba koguse mõõtmiseks, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse määramiseks kasutatavad mõõtevahendid kuuluvad taatlusele mõõteseaduse kohaselt. (9) Aktsiisikauba valmistamiseks kulutatud toorme ja aktsiisikauba koguse mõõtmiseks, alkoholi puhul ka etanoolisisalduse määramiseks kasutatavate mõõtevahendite metroloogilistele omadustele esitatavad nõuded kehtestatakse majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusega. (10) Maksu- ja Tolliamet võib rakendada aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite ja tootmisseadmete erimärgistamist. (11) Tootmisliinidesse paigaldatud mõõtevahendite taatlemiseks kohapeal peavad torustikud olema varustatud vajalike, erimärgistatud kuulventiilidega suletavate möödaviikudega. (12) Aktsiisikauba mõõtmiseks kasutatavate mõõtevahendite üle teostab m	Translation - English ALCOHOL, TOBACCO AND FUEL EXCISE DUTY ACT Passed by the Act of December 4, 2002 (RT I 2003, 2, 17), entered into force on April 1, 2003. Amended by the following Acts (date of adoption, publication in the Riigi Teataja, date of entry into force): 12/06/2003 (RT I 2003, 48, 345) 7/07/2003 17/12/2003 (RT I 2003, 88, 591) 1/01/2004 17/12/2003 (RT I 2003, 90, 602) 1/05/2004, partially 31/12/2003 23/11/2004 (RT I 2004, 84, 569) 1/01/2005 4/05/2005 (RT I 2005, 29, 210) 5/06/2005 7/12/2005 (RT I 2005, 68, 527) 1/01/2006, partially 1/07/2006 14/06/2006 (RT I 2006, 29, 222) 1/07/2006, partially 1/01/2007 Part 1 GENERAL PART Chapter 1 GENERAL PROVISIONS Section 1 General Definitions § 1. Object of tax (1) Pursuant to this Act, excise duty is imposed on alcohol, tobacco products and fuel (hereinafter together referred to as “excise goods”). (2) The commodity codes of alcohol specified in this Act are based on the combined nomenclature (hereinafter “CN”) established by Regulation 2658/87/EEC of the Council of the European Union as of December 31, 1992, and the commodity codes of fuel are based on the CN as of January 1, 2002. (3) [Repealed – RT I 2003, 90, 602 – entered into force 1/05/2004] [RT I 2003, 90, 602 – entered into force 1/05/2004] § 11. Territory and state (1) For the purposes of this Act, the territory of the European Community (hereinafter “EC”) means the territory defined in Article 2 of Council Directive 92/12/EEC, to which the named Directive applies. (2) For the purposes of this Act, “Member State” means a state or a territory located within the territory of the EC. (3) For the purposes of this Act, “third country” means a state or a territory located outside the territory of the EC. [RT I 2003, 90, 602 – entered into force 1/05/2004] § 2. Excise warehouse For the purposes of this Act, “excise warehouse” means premises where an excise warehousekeeper has the right to produce, store, receive and dispatch excise goods under an excise suspension arrangement pursuant to the procedure provided for in this Act. § 3. Excise warehousekeeper For the purposes of this Act, “excise warehousekeeper” means a person authorised to produce, store and receive excise goods in an excise warehouse and to dispatch excise goods from the excise warehouse. § 4. Excise suspension arrangement For the purposes of this Act, “excise suspension arrangement” means the suspension of a tax liability upon the production, storage, dispatch or transportation of excise goods pursuant to the procedure provided for in this Act. § 41. Release for consumption of excise goods For the purposes of this Act, “release for consumption of excise goods” means termination of the excise suspension arrangement and production or import outside an excise suspension arrangement. [RT I 2003, 90, 602 – entered into force 1/05/2004] § 42. Registered trader (1) For the purposes of this Act, “registered trader” means a person who, pursuant to Section 40 of this Act, has been granted the right to receive excise goods transported from another Member State under an excise suspension arrangement for commercial purposes. (2) Registered traders do not have the right to store or dispatch excise goods under an excise suspension arrangement. [RT I 2003, 90, 602 – entered into force 1/05/2004] § 5. Storage of excise goods For the purposes of this Act, “storage of excise goods” means the holding of excise goods in the possession of a person or body. § 6. Dispatch of excise goods For the purposes of this Act, “dispatch of excise goods” means the transportation of excise goods outside an excise warehouse. § 7. Receipt of excise goods Excise goods are deemed to have been received when a delivery note specified in Subsection 45 (1) of this Act has been signed by the consignee indicated thereon or when the customs declaration for the release of the excise goods for free circulation has been accepted. § 8. Transfer of excise goods For the purposes of this Act, “transfer of excise goods” means the sale, exchange or transfer without charge of excise goods or the provision of excise goods by an employer to an employee or to a member of a management or controlling body. § 9. Importer of excise goods For the purposes of this Act, “importer of excise goods” means a person by whom or on whose behalf excise goods are declared for the customs procedure of release for free circulation within the meaning of Council Regulation 2913/92/EEC (hereinafter “Community Customs Code”). [RT I 2003, 90, 602 – entered into force 1/05/2004] § 10. Import of excise goods (1) For the purposes of this Act, “import of excise goods” means the release of excise goods for free circulation within the meaning of the Community Customs Code. (2) For the purposes of this Act, the transportation of excise goods to Estonia from the territories set out in the second indent of Clause 5 1) of Council Directive 92/12/EEC is also deemed to be the import of excise goods. (3) The transportation of excise goods to Estonia from the territories defined in Clause 2 4) of Council Directive 92/12/EEC is not deemed to be import. [RT I 2003, 90, 602 – entered into force 1/05/2004] § 11. Export of excise goods (1) For the purposes of this Act, “export of excise goods” means the application of the export customs procedure to excise goods within the meaning of the Community Customs Code. (2) The transportation of excise goods from Estonia to the territories set out in the second indent of Clause 5 1) of Council Directive 92/12/EEC is also deemed to be the export of excise goods. (3) The transportation of excise goods from Estonia to the territories defined in Clause 2 4) of Council Directive 92/12/EEC is not deemed to be the export of excise goods. [RT I 2003, 90, 602 – entered into force 1/05/2004] § 111. Revenue stamp For the purposes of this Act, “revenue stamp” means a special marking in conformity with special security requirements, which is affixed to excise goods or the sales packaging thereof and which certifies that excise duty has been paid. [RT I 2005, 68, 527 – entered into force 1/07/2006] Section 2 Definitions Relating to Alcohol § 12. Alcohol (1) For the purposes of this Act, “alcohol” means beer, wine, fermented beverages, intermediate products and other alcohol specified in Subsection (6) of this section. (2) For the purposes of this Act, “beer” means products with an ethanol content exceeding 0.5 per cent by volume and for which the first four digits of the CN are 2203, and products which are a mixture of beer and one or more non-alcoholic drinks and for which the first four digits of the CN are 2206. (3) For the purposes of this Act, “wine” means the following products manufactured from grapes: 1) a product entirely of fermented origin with an ethanol content exceeding 1.2 per cent by volume but not exceeding 15 per cent by volume (inclusive), for which the first four digits of the CN are 2204 or 2205 (except sparkling wine); 2) a product entirely of fermented origin manufactured without the addition of sugar, with an ethanol content exceeding 15 per cent by volume but not exceeding 18 per cent by volume (inclusive), for which the first four digits of the CN are 2204 or 2205 (except sparkling wine); 3) sparkling wine entirely of fermented origin with an ethanol content exceeding 1.2 per cent by volume but not exceeding 15 per cent by volume (inclusive) for which the first four digits of the CN are 2205 or for which the first six digits of the CN are 2204 10 or the eight digits of the CN are 2204 21 10 or 2204 29 10. (4) For the purposes of this Act, “fermented beverage” means: 1) a product other than beer or wine, with an ethanol content exceeding 1.2 per cent by volume but not exceeding 10 per cent by volume (inclusive), for which the first four digits of the CN are 2204, 2205 or 2206; 2) a product other than beer or wine, entirely of fermented origin, with an ethanol content exceeding 10 per cent by volume but not exceeding 15 per cent by volume (inclusive), for which the first four digits of the CN are 2204, 2205 or 2206; 3) a sparkling product other than beer or wine, with an ethanol content exceeding 1.2 per cent by volume but not exceeding 13 per cent by volume (inclusive), or a sparkling product other than beer or wine, entirely of fermented origin, with an ethanol content exceeding 13 per cent by volume but not exceeding 15 per cent by volume (inclusive), for which the first four digits of the CN are 2205 or for which the first six digits of the CN are 2204 10 or for which the eight digits of the CN are 2206 00 31, 2206 00 39 or 2204 21 10. (5) For the purposes of this Act, “intermediate product” means a product with an ethanol content exceeding 1.2 per cent by volume but not exceeding 22 per cent by volume (inclusive), for which the first four digits of the CN are 2204, 2205 or 2206 and which is not specified in subsections (2) to (4) of this section. (6) For the purposes of this Act, “other alcohol” means a product with ethanol content: 1) exceeding 1.2 per cent by volume and for which the first four digits of the CN are 2207 or 2208; 2) exceeding 22 per cent by volume and for which the first four digits of the CN are 2204, 2205 or 2206; 3) exceeding 1.2 per cent by volume and which is food within the meaning of the Food Act (RT I 1999, 30, 415; 2002, 13, 81; 61, 375; 63, 387) and contains a product specified in Clause 1) or 2) of this Subsection, but for which the first four digits of the CN are not specified in those clauses. (7) For the purposes of this Act, “spirit” means a product which is classified as other alcohol pursuant to the provisions of Subsection (6) of this Act and is obtained by synthesis or by the distillation or rectification of fermented mash. (8) Wine or a fermented beverage is deemed to be sparkling if its pressure due to carbon dioxide is 0.3 megapascals (3 bar) or more when measured at a temperature of 20°C or if the product is contained in a bottle with a ‘mushroom stopper’ held in place by a tie or other fastening. § 13. Denatured alcohol (1) Alcohol is deemed to be denatured, if it contains the following substances in at least the quantities specified below per 100 litres of 100 per cent ethanol (hereinafter “ethanol”): 1) 2 litres of methyl ethyl ketone and 3 litres of methyl isobutyl ketone, or 2) 2 litres of acetone and 3 litres of methyl isobutyl ketone, or 3) 3 litres of acetone and 2 grams of denatonium benzoate. (2) Alcohol is deemed to be denatured if it is denatured pursuant to Commission Regulation 3199/93/EC. (3) Alcohol is deemed to be partly denatured if it is denatured differently from the provisions of Subsections (1) and (2) of this Section and the denaturing agent and its content in alcohol meets the requirements established by a regulation of the Minister of Finance. (4) The list of agents partly denaturing alcohol and their content in alcohol shall be established by a regulation of the Minister of Finance. [RT I 2005, 68, 527 – entered into force 1/01/2006] § 14. Ester-aldehyde fraction For the purposes of this Act, “ester-aldehyde fraction” means a liquid which contains all of the following substances in at least the quantities specified below per litre of ethanol: 1) 500 mg acetaldehydes; 2) 500 mg ethyl acetate; 3) 1.5 per cent methanol by volume; 4) 20 mg of fusel oil. Section 3 Definitions Relating to Tobacco § 15. Tobacco For the purposes of this Act, “tobacco” means a plant from the genus Nicotiana. § 16. Tobacco product (1) For the purposes of this Act, “tobacco product” means a cigar, a cigarillo, a cigarette, smoking tobacco or chewing tobacco. (2) For the purposes of this Act, the following are deemed to be cigars or cigarillos if they can be smoked as they are: 1) rolls of tobacco which are made entirely of natural tobacco and have an outer wrapper of natural tobacco, 2) rolls of tobacco with an outer wrapper of natural tobacco, 3) rolls of tobacco with a threshed blend filler and with an outer wrapper of the normal colour of a cigar or cigarillo covering the product in full, including the filter but not, where appropriate, the mouth-piece, and a binder, both being of reconstituted tobacco, where the unit weight, not including the filter or mouth-piece, is not less than 1.2 g and where the wrapper is fitted in spiral form with an acute angle of at least 30° to the longitudinal axis of the cigar or cigarillo, or 4) rolls of tobacco with a threshed blend filler and with an outer wrapper of the normal colour of a cigar or cigarillo, of reconstituted tobacco, covering the product in full, including the filter but not, where appropriate, the mouth-piece, where the unit weight, not including the filter or mouth-piece, is not less than 2.3 g and the circumference over at least one-third of the length is not less than 34 mm. “Cigarillo” means a tobacco product the net weight of which per 1000 units is up to 3 kg (inclusive). “Cigar” means a tobacco product the net weight of which per 1000 units exceeds 3 kg. (3) For the purposes of this Act, “cigarette” means a roll of fine-cut tobacco capable of being smoked as it is and enclosed in paper. The following are also deemed to be cigarettes: 1) rolls of tobacco capable of being smoked as they are and which are not cigars or cigarillos within the meaning of Subsection (2) of this Section, 2) rolls of tobacco which, by simple non-industrial handling, are inserted into paper tubes, or 3) rolls of tobacco which, by simple non-industrial handling, are wrapped in paper. (4) For the purposes of this Act, “smoking tobacco” means: 1) tobacco which has been cut or otherwise split, twisted or pressed into blocks and is capable of being smoked without further processing; 2) tobacco refuse put up for retail sale which does not fall under Subsection (2) or (3) of this Section and which can be smoked. (5) For the purposes of this Act, “chewing tobacco” means tobacco capable of being used as it is, which is intended to be chewed or sucked and is pressed accordingly. (6) Products consisting in whole or in part of substances other than tobacco but otherwise conforming to the provisions of Subsection (3) or (4) of this Section shall be treated as cigarettes or smoking tobacco, respectively. (7) Products partially consisting of substances other than tobacco but otherwise conforming to the provisions of Subsection (2) of this Section shall be treated as cigars or cigarillos, if they have a wrapper of natural tobacco, a wrapper and binder of reconstituted tobacco, or a wrapper of reconstituted tobacco. § 17 [Repealed – RT I 2005, 68, 527 – 1/07/2006] § 18. Maximum retail price of cigarettes “Maximum retail price of cigarettes” means the price which is printed on a revenue stamp affixed to the sales packaging of cigarettes and which contains excise duty according to the rate provided for in Subsection 56 (1) of this Act and value added tax. Section 4 Definitions Relating to Fuel § 19. Fuel (1) For the purposes of this Act, “fuel” means unleaded and leaded petrol, aviation spirits, kerosene, diesel fuel, diesel fuel for specific purposes, light heating oil, heavy fuel oil, shale-derived fuel oil and liquid petroleum gas (hereinafter together referred to as “motor fuel” and “fuel oil”), and coal, lignite and coke (hereinafter together referred to as “solid fuel”), and specialty and unconventional fuel-like mineral oil. For the purposes of this Act, liquid combustible substances other than motor fuel, fuel oil or specialty and unconventional fuel-like mineral oil (hereinafter “liquid combustible substances”) and biofuel, which are used, offered for sale or sold as motor fuel or fuel oil are also deemed to be fuel. (2) For the purposes of this Act, “unleaded petrol” means fuel with a lead content not exceeding 0.013 g/l (inclusive), for which the eight digits of the CN code are 2710 11 41, 2710 11 45 or 2710 11 49. (3) For the purposes of this Act, “leaded petrol” means fuel with a lead content exceeding 0.013 g/l, for which the eight digits of the CN code are 2710 11 51 or 2710 11 59. (4) For the purposes of this Act, “aviation spirit” means fuel for which the eight digits of the CN code are 2710 11 31 or 2710 11 70. (5) For the purposes of this Act, “kerosene” means fuel for which the eight digits of the CN code are 2710 19 21 or 2710 19 25. (6) For the purposes of this Act, “diesel fuel” means fuel for which the eight digits of the CN code are 2710 19 29 or 2710 19 41. (7) For the purposes of this Act, “diesel fuel for specific purposes” means fuel marked with a fiscal marker pursuant to the procedure provided for in the Fiscal Marking of Liquid Fuel Act (RT I 1997, 73, 1201; 86, 1464; 2000, 33, 199; 2001, 88, 531; 2002, 44, 284; 63, 387; 2003, 2, 17) and for which the eight digits of the CN code are 2710 19 29 or 2710 19 41. (8) For the purposes of this Act, “light heating oil” means fuel subject to marking with a fiscal marker or marked with a fiscal marker pursuant to the procedure provided for in the Fiscal Marking of Liquid Fuel Act and for which the eight digits of the CN code are 2710 19 45 or 2710 19 49. (9) For the purposes of this Act, “heavy fuel oil” means fuel for which the eight digits of the CN code are 2710 19 61 to 2710 19 69. (10) For the purposes of this Act, “shale-derived fuel oil” means fuel produced from oil shale, for which the eight digits of the CN code are 2710 19 61. (11) For the purposes of this Act, “liquid petroleum gas” means fuel for which the eight digits of the CN code are 2711 19 00 and which is used as motor fuel, including in stationary engines. (12) [Repealed – RT I 2004, 84, 569 – entered into force 1/01/2005] (13) [Repealed – RT I 2003, 90, 602 – entered into force 1/05/2004] (14) For the purposes of this Act, “biofuel” means fuel: 1) for which the first four digits of the CN code are 1507–1518; 2) which is produced from biomass, including fuel for which the eight digits of the CN code are 3824 90 55 or 3824 90 80–3824 90 99. The biodegradable fraction of products from agriculture, including vegetal and animal substances, products, waste and residues from forestry and the biodegradable fraction of industrial and municipal waste is deemed to be biomass; 3) for which the eight digits of the CN code are 2207 20 00 or 2905 11 00 and which are not of synthetic origin; 4) which is produced from biomass, including fuel for which the first four digits of the CN code are 4401 or 4402. (15) For the purposes of this Act, coal, lignite and coke are solid fuels used for heating purposes, for which the first four digits of the CN code are 2701, 2702 or 2704. [RT I 2004, 84, 569 – entered into force 1/01/2005] § 20. Specialty and unconventional fuel-like mineral oil For the purposes of this Act, “specialty and unconventional fuel-like mineral oil” means a product for which the first four digits of the CN, the first six digits of the CN or the eight digits of the CN are 2707 10, 2707 20, 2707 30, 2707 50, 2710 11 11–2710 11 25, 2710 11 90, 2710 19 11, 2710 19 15, 2710 19 31, 2710 19 35, 2710 19 51, 2710 19 55, 2711 12–2711 14, and which are used as motor fuel, including in stationary engines, ex 2901 (substances which are not gaseous at atmospheric pressure and a temperature of 15°C), 2902 20 00, 2902 30 00, 2902 41 00, 2902 42 00, 2902 43 00 and 2902 44 00. [RT I 2005, 68, 527 – entered into force 1/01/2006] Chapter 2 GENERAL PRINCIPLES OF IMPOSITION OF EXCISE DUTY § 21. Production of excise goods (1) “Production of alcohol” means the manufacture, processing and bottling of alcohol. (2) “Production of tobacco products” means the manufacturing and processing of tobacco products and the packing thereof into sales packaging. (3) “Production of fuel” means the manufacturing and processing of fuel, including: 1) processing of mineral oils and fractions thereof using physical and chemical processes; 2) compounding to each other or to the final product petroleum products for which the first four digits of the CN are different or for which the first four digits of the CN are the same; 3) adding additives or components which make up more than 0.5 per cent of the weight of the final product to the aforementioned products or mixtures thereof. (4) Excise goods may be produced in excise warehouses. Alcohol may be denatured in excise warehouses or customs warehouses. Fuel may be processed under the customs procedure for processing under customs control or the customs procedure for inward processing or the customs procedure for customs warehousing. Solid fuel, liquid combustible substances and biofuel specified in clauses 19 (14) 2) and 4) of this Act, except biofuel for which the eight digits of the CN code are 3824 90 99 may be produced outside of an excise warehouse. Biofuel specified in Clause 19 (14) 1) of this Act and biofuel which the eight digits of the CN code are 3824 90 99 shall be produced in an excise warehouse if such biofuel is produced for use as motor fuel or heating fuel. Fuel in temporary storage may also be marked with a fiscal marker in a customs terminal. [Section 41 worded until 31/12/2006] (41) A ship chandler specified in Subsection 70 (2) of this Act may process fuel not subject to excise duty outside of an excise warehouse located within the territory of a port with a permanent barrier or on a ship which supplies other ships with fuel if the processed fuel will be used for supplying a ship operated by the armed forces specified in Clause 27 (1) 11) or a ship specified in Clause 221) of this Act. [Section 41 worded from 1/01/2007] (41) A ship chandler specified in Subsection 70 (2) of this Act may process fuel not subject to excise duty outside of an excise warehouse located within the territory of a port with a permanent barrier or on a ship which supplies other ships with fuel if the processed fuel will be used for supplying a ship operated by the armed forces specified in Clause 27 (1) 11) or a ship specified in Clause 221) or 222) of this Act. (5) Alcohol may be processed outside an excise warehouse, with the exception of the denaturing of spirits, if the ethanol content of the alcohol does not increase as a result of the processing and if the processor is a person specified in subsection 50 (5) of this Act or a person who uses the processed alcohol only in order to manufacture products other than alcohol. (6) Beer, wine and fermented beverages produced in a private household shall not be treated as excise goods if they are produced solely for personal use with no commercial purpose. (7) Persons specified in Subsection 75 (2) of this Act are permitted to process fuel outside an excise warehouse if they use the fuel for their enterprise for purposes other than motor fuel or heating fuel. (8) The addition of lubricated motor oil (the eight digits of the CN code are 2710 19 81) to fuel used in two-stroke engines is not deemed to be production of fuel within the meaning of this Act. [RT I 2006, 29, 222 – entered into force 1/01/2007] § 211. Taxation of excise goods released for consumption in another Member State and excise goods released for consumption and transported to Estonia for commercial purposes (1) Excise duty on excise goods released for consumption in another Member State, which are transported to Estonia to be used for commercial purposes, shall be paid by the undertaking which receives the excise goods. The storage of excise goods is also deemed to be use for commercial purposes within the meaning of this section. (2) If a person is unable to prove that an unjustified loss of excise goods occurred in another Member State, the recipient of the excise goods shall pay excise duty on the unjustified loss of excise goods specified in Subsection (1) of this Section, taking account of the provisions of Subsection 30 (4) of this Act. [RT I 2003, 90, 602 – entered into force 1/05/2004] § 212. Taxation of excise goods acquired by distance sale (1) For the purposes of this Act, “distance sale” means the transportation by an undertaking of excise goods released for consumption in one Member State to a person of another Member State who does not use the excise goods for commercial purposes. (2) Upon distance sale of excise goods, excise duty shall be paid by the tax representative within the meaning of the Taxation Act (RT I 2002, 26, 150; 57, 358; 63, 387; 99, 581; 110, 660; 111, 662; 2003, 2, 17; 48, 341; 71, 472). (3) If a person is unable to prove that an unjustified loss of excise goods occurred in another Member State, the tax representative shall pay excise duty on the unjustified loss of excise goods which occurred upon the distance sale of the excise goods, taking account of the provisions of Subsection 30 (4) of this Act. [RT I 2005, 68, 527 – entered into force 1/01/2006] § 22. Payer of excise duty (1) The following shall pay excise duty: 1) excise warehousekeepers; 2) debtors within the meaning of the Community Customs Code; 3) persons and bodies who transfer confiscated or abandoned excise goods or keep such goods in their possession in order to use them for purposes other than those specified in Clause 27 (1) 3) or 4) of this Act; 4) persons who have violated the requirements of this Act by unlawfully producing excise goods outside an excise warehouse or by unlawfully transferring, using or dispatching excise goods on which excise duty has not been paid; 5) holders of a permit for exemption from excise duty; 6) persons whose excise warehouse activity licence has been revoked; 7) handlers of liquid combustible substances, producers of heat from solid fuel, handlers of biofuels, handlers of liquefied gas, and handlers of specialty and unconventional fuel-like mineral oil specified in Subsection 66 (14) of this Act, who are not excise warehousekeepers; 71) tax representatives; 72) registered traders and undertakings specified in Subsection 211 (1) of this Act; 73) persons whose activity licences of a registered trader have been revoked; 8) other persons for whom the obligation to pay excise duty arises. (2) The following are responsible for the payment of excise duty upon transportation of excise goods under an excise suspension arrangement: 1) the excise warehousekeeper who dispatched the excise goods until the moment when the recipient of the excise goods, including a person of another Member State, receives the excise goods or until the moment when a customs official of Estonia or another Member State makes a notation on the delivery note of the excise goods concerning transportation of the goods to a third country; 2) the excise warehousekeeper, including the excise warehousekeeper of another Member State, as of the moment of receipt of the excise goods; 3) the holder of a permit for exemption from excise duty as of the moment of receipt of the excise goods. [RT I 2005, 68, 527 – entered into force 1/01/2006] § 23. Tax authorities The tax authority for excise duty is the Tax and Customs Board. [RT I 2003, 88, 591 – entered into force 1/01/2004] § 24. Creation of tax liability (1) A tax liability arises upon release for consumption of excise goods or bringing them into Estonia from another Member State outside an excise suspension arrangement, unless otherwise provided for in this Act. (2) When a tax liability arises, the payer of excise duty is required to calculate the amount of excise duty to be paid and to pay that amount by the due date provided for in Section 25 of this Act. (3) A tax liability arises for an excise warehousekeeper: 1) on excise goods on which excise duty has not been paid upon their dispatch without an excise suspension arrangement; 11) in the case of dispatch of liquid fuel or unconventional fuel-like mineral oil specified in Subsection 66 (14) of this Act on which excise duty has not been paid to service stations, upon receipt thereof by the service stations; 2) upon the dispatch of excise goods under an excise suspension arrangement if, 15 days after the date of dispatch of the goods, the delivery note bearing confirmation from the consignee concerning the receipt of the goods is not in the excise warehouse or if, seven days after the date of dispatch of the excise goods, the delivery note bearing a notation made by the Tax and Customs Board concerning the export of the goods to a third country or concerning application of the procedure specified in Clauses 26 (1) 9) to 11) of this Act to the excise goods is not in the excise warehouse or if the corresponding notation by the Tax and Customs Board on the delivery note is revoked; 21) upon the dispatch of excise goods into another Member State under an excise suspension arrangement if, by the last day of the second calendar month following the calendar month of dispatch of the excise goods, the delivery note bearing confirmation from the consignee of the receipt of the goods is not in the excise warehouse or upon the dispatch of excise goods through another Member State into a third country under an excise suspension arrangement if, by the fifteenth day of the second calendar month following the calendar month of dispatch of the excise goods, the delivery note bearing a notation made by the Tax and Customs Board of the other Member State concerning the export of the goods from the EC territory or concerning application of a procedure specified in Clauses 26 (1) 9) to 11) of this Act on the excise goods is not in the excise warehouse or if the corresponding notation by the Tax and Customs Board on the delivery note is revoked; 3) on an unjustified loss of excise goods on which excise duty has not been paid upon the occurrence thereof or, if the time of occurrence of the loss cannot be ascertained, upon the discovery thereof; 4) upon the use in the excise warehouse of excise goods on which excise duty has not been paid for a purpose to which an excise suspension arrangement or an exemption from excise duty does not apply; 5) on revenue stamps issued to the warehousekeeper, on the ninety-first day after the date of receipt thereof from the Tax and Customs Board, if the revenue stamps which have not been exported or taken to another Member State are not affixed to excise goods or the sales packaging thereof or if revenue stamps which are exported or transported to another Member State are not brought back into Estonia affixed to excise goods or the sales packaging thereof and have not been returned to the Tax and Customs Board or destroyed in the presence of a representative of the Tax and Customs Board. (31) An excise warehousekeeper shall deduct the amount of excise duty calculated on excise goods sold for export from sales facilities located in customs control zones of international airports by the warehousekeeper during a taxation period from the amount of excise duty to be paid which has arisen during the same taxation period. (4) A tax liability arises for a person who is liable for payment of excise duty on excise goods transported under an excise suspension arrangement on the unjustified loss of excise goods which occurs in the course of transportation of the goods under an excise suspension arrangement upon the occurrence thereof or, if the time of occurrence of the unjustified loss cannot be ascertained, upon the discovery thereof. (5) A tax liability arises for handlers of liquid combustible substances, handlers of biofuel, and handlers of liquefied gas who are not excise warehousekeepers on the earliest of the moments when one of the following acts is performed: 1) transfer of liquid combustible substances, biofuel, liquefied gas or unconventional fuel-like mineral oil specified in Subsection 66 (141) of this Act to be used as motor fuel; 2) transfer of liquid combustible substances or biofuel to be used as heating fuel; 3) transport of liquid combustible substances, biofuel, liquefied gas or unconventional fuel-like mineral oil specified in Subsection 66 (141) of this Act to service stations; 4) transport of liquid combustible substances or biofuel to the places of business of producers of heat to be used as heating fuel; 5) use of liquid combustible substances, biofuel, liquefied gas or unconventional fuel-like mineral oil specified in Subsection 66 (141) of this Act as motor fuel; 6) use of liquid combustible substances or biofuel as heating fuel. (6) A tax liability also arises for a person specified in Subsection (5) of this section on the date of the occurrence of an unjustified loss of unconventional fuel-like mineral oil specified in Subsection 66 (141) of this Act, biofuel or liquid combustible substances on which excise duty has not been paid or, if the date of the loss cannot be ascertained, on the date of discovery of the loss. (61) A tax liability arises for a producer of heat from solid fuel on which excise duty has not been paid upon commencement of use of solid fuel for the production of heat. (7) A tax liability arises for a debtor upon the import of excise goods and in other cases where a customs debt within the meaning of the Community Customs Code is incurred upon the importation of excise goods. The tax liability arises on the date when the customs debt is incurred. A tax liability does not arise upon the delivery of imported excise goods to an excise warehouse by the excise warehousekeeper. A tax liability arises for a person who imports excise goods from the territories provided for in Subsection 10 (2) of this Act upon transportation of the excise goods to Estonia. (8) A tax liability arises for an importer of excise goods on revenue stamps issued to the importer, on the ninety-first day after the date of receipt thereof from the Tax and Customs Board, unless the importer has brought the revenue stamps back into Estonia affixed to excise goods or the sales packaging thereof or the revenue stamps have been returned to the Tax and Customs Board or destroyed in the presence of a representative of the Tax and Customs Board by such time. (9) If the period of validity of security provided to secure the payment of excise duty on revenue stamps specified in Subsection (8) of this section is shorter than 90 days, the tax liability relating to the revenue stamps arises not later than on the thirty-fifth day before the expiry of the period of validity of the security. For the purposes of this Act, “period of validity of security” means the period of time indicated in a guarantee document as the period covered by the guarantee during which the guarantor has an obligation to accept the claims of the Tax and Customs Board for the payment of tax arrears. [Section 10 worded until 31/12/2006] (10) A tax liability arises for the holder of a permit for exemption from excise duty or a person or body specified in Clause 22 (1) 3) of this Act on the date of taking excise goods on which excise duty has not been paid into the possession thereof or on the date of transfer of the excise goods unless the excise goods have been delivered to an excise warehouse under an excise suspension arrangement on the condition that the excise warehousekeeper to whom the corresponding excise goods were dispatched received the goods at the consignor. The cases specified in Subsection 54 (4), 73 (4) or 78 (4) of this Act, as appropriate, are deemed to be the taking of possession of excise goods or the transfer of excise goods by the holder of a permit for exemption from excise duty. [Section 10 worded from 1/01/2007] (10) A tax liability arises for the holder of a permit for exemption from excise duty or a person or body specified in Clause 22 (1) 3) of this Act on the date of taking excise goods on which excise duty has not been paid into the possession thereof or on the date of transfer of the excise goods unless the fuel has been transferred to another user of fuel exempt from excise duty or these excise goods have been delivered to an excise warehouse under an excise suspension arrangement on the condition that the excise warehousekeeper to whom the corresponding excise goods were dispatched received the goods at the consignor. The cases specified in Subsections 54 (4), 70 (4), 73 (4), 742 (5), 75 (3) or 78 (4) of this Act, as appropriate, are deemed to be the taking of possession of excise goods or the transfer of excise goods by the holder of a permit for exemption from excise duty. (11) A tax liability also arises for the holder of a permit for exemption from excise duty or a person or body specified in Clause 22 (1) 3) of this Act on the date of the occurrence of an unjustified loss of excise goods exempt from excise duty or, if the date of the loss cannot be ascertained, on the date of discovery of the loss. (111) A tax liability arises for an undertaking operating an aircraft or ship on the date of the occurrence of an unjustified loss of excise goods exempt from excise duty or, if the date of the loss cannot be ascertained, on the date of discovery of the loss. (12) A tax liability on excise goods which were the object of an offence arises for a person specified in Clause 22 (1) 4) of this Act on the date of the offence or, if the date of the offence cannot be ascertained, on the date of discovery of the offence. (13) A tax liability arises for a person specified in Clause 22 (1) 6) of this Act in the cases specified in Subsection (3) of this Section. [Section 14 worded until 31/12/2006] (14) An excise warehousekeeper is liable for payment of excise duty on any unjustified loss which occurs in the course of transportation of the excise goods specified in Clauses 27 (1) 9)–191), 221), 22), 24)–26), 29) and 30) of this Act, except for solid fuels, until the moment when the person or body entitled to use or receive the excise goods has received the goods. [Section 14 worded from 1/01/2007] (14) An excise warehousekeeper is liable for payment of excise duty on any unjustified loss which occurs in the course of transportation of the excise goods specified in Clauses 27 (1) 9)–191), 22)-222), 24)–26), 29) and 30) of this Act, except for solid fuels, until the moment when the person or body entitled to use or receive the excise goods has received the goods. (15) The tax liability of a person who uses, transfers or offers for sale liquid combustible substances such as motor fuel or heating fuel arises as of the moment when the person commences use of or transfers substances such as motor fuel or heating fuel. (16) A tax liability on excise goods dispatched from another Member State under an excise suspension arrangement arises for a registered trader on the date of receipt of the excise goods unless the excise goods are exempt from excise duty on the basis of a permit for exemption from excise duty issued to the registered trader. A tax liability on revenue stamps issued to a registered trader and a person whose activity licence of a registered trader has been revoked arises for the registered trader and the person pursuant to the provisions of Clause (3) 5) of this Section. (17) A tax liability arises for an undertaking specified in Subsection 211 (1) of this Act on excise goods dispatched from another Member State on the date of receipt of such goods and or revenue stamps issued to the undertaking on the ninety-first day after the date of receipt thereof from the Tax and Customs Board, unless the undertaking has affixed the revenue stamps to excise goods or the sales packaging thereof or has brought the revenue stamps back into Estonia affixed to excise goods or the sales packaging thereof or the revenue stamps have been returned to the Tax and Customs Board or destroyed in the presence of a representative of the Tax and Customs Board by such time. (18) A tax liability on an unjustified loss of excise goods dispatched from another Member State arises for an undertaking specified in Subsection 211 (1) of this Act on the date of occurrence of the unjustified loss or, if the date of occurrence of the unjustified loss cannot be ascertained, on the date of discovery of the unjustified loss. (19) A tax liability on excise goods arises for a tax representative on the date of receipt of a written notice regarding delivery of the excise goods from a person specified in Subsection 442 (1) of this Act, and on an unjustified loss of excise goods which occurs during distance sale upon transportation of excise goods from another Member State to Estonia, on the date of the occurrence of the unjustified loss or, if the date of occurrence of the unjustified loss cannot be ascertained, on the date of discovery of the unjustified loss. (20) A tax liability arises for a natural person on the amount of excise goods transported by the person to Estonia or sent to the person from a third country, which exceeds the amounts provided for in Sections 47, 471, 48, 57, 571, 58 or 69 of this Act respectively. (21) No tax liability arises on revenue stamps if excise duty was imposed on the excise goods bearing such revenue stamps in another Member State. [RT I 2006, 29, 222 – entered into force 1/01/2007] § 25. Taxable period and due dates for submission of excise duty returns and for payment of excise duty (1) In the case of an excise warehousekeeper or a registered trader, tax representative, producer of heat from solid fuel or a person specified in Subsection 24 (5) of this Act, the taxable period applicable to excise goods is one calendar month. (2) An excise warehousekeeper and a registered trader are required to submit an excise duty return to the regional structural unit of the Tax and Customs Board exercising supervision over the excise warehouse or place of business of the excise warehousekeeper and to pay excise duty not later than by the fifteenth day of the calendar month following the taxable period. (21) A tax representative is required to submit an excise duty return to the regional structural unit of the Tax and Customs Board exercising supervision over the activities of the tax representative and to pay excise duty not later than by the fifteenth day of the calendar month following the taxable period. (22) An undertaking specified in Subsection 211 (1) of this Act and a person specified in Clause 22 (1) 8) of this Act shall submit an excise duty return and pay the excise duty not later than on the fifth day after the tax liability arises. (3) A producer of heat from solid fuel or a person specified in Subsection 24 (5) of this Act is required to submit an excise duty return concerning the fuel to the regional structural unit of the Tax and Customs Board exercising supervision over the production of the producer and to pay excise duty not later than by the fifteenth day of the calendar month following the taxable period. (4) A debtor shall submit an excise duty return and pay excise duty pursuant to the Community Customs Code. (5) The due date for the payment of excise duty by the persons specified in Clause 22 (1) 4) of this Act is the fifth day following the date on which the tax liability arises. (6) In the cases specified in Subsections 24 (4), (8)–(12) and (15) of this Act, the due date for payment of excise duty is the fifth day following the date on which the tax liability arises. (61) In the case specified in Subsection 24 (20) of this Act, the term for the payment of excise duty is the fifth day following the date on which the tax liability arises or upon import of excise goods, including in the case specified in Subsection 10 (2) of this Act, pursuant to Subsection (4) of this section. (7) A person whose excise warehouse activity licence is revoked is required to submit an excise duty return and a report on the movement of excise goods and stock in the warehouse to the regional structural unit of the Tax and Customs Board exercising supervision over the excise warehouse of the warehousekeeper and to pay excise duty within the term specified in Subsection 44 (3) of this Act. (71) A person whose activity licence of a registered trader has been revoked is required to submit an excise duty return to the regional structural unit of the Tax and Customs Board exercising supervision over the place of business of the person and pay excise duty not later than on the fifth day after the date of revocation of the activity licence of the person. (8) In justified cases and on the condition that security accepted by the Tax and Customs Board has been provided, the Director General of the Tax and Customs Board may, at the request of a payer of excise duty, extend a term for payment of excise duty on the revenue stamps by up to 90 days. (9) The forms of excise duty returns and the procedure for completing the forms shall be established by a regulation of the Minister of Finance. [RT I 2005, 68, 527 – entered into force 1/07/2006] § 26. Application of excise suspension arrangement (1) An excise suspension arrangement is applied in the following cases: 1) production and storage of excise goods in an excise warehouse; 2) transportation of excise goods from one excise warehouse to another, including an excise warehouse of another Member State; 3) transportation of excise goods from an excise warehouse to an excise warehouse keeper or a registered trader of another Member State; 31) transportation of excise goods from an excise warehouse to a third country under the customs procedure of export as defined in the Community Customs Code; 4) transportation of excise goods from an excise warehouse, the activity licence of which has been revoked or the validity of the activity licence of which has been suspended, to another excise warehouse, including an excise warehouse of another Member State, if the excise warehousekeeper to whom the goods are dispatched receives the goods at the consignor; 5) transportation of excise goods imported by an excise warehousekeeper to the excise warehouse thereof; 6) transportation of confiscated or abandoned excise goods to an excise warehouse, if the excise warehousekeeper to whom the goods are dispatched receives the goods at the consignor; [Clause 7 worded until 31/12/2006] 7) transportation of excise goods exempt from excise duty and specified in Clauses 27 (1) 9)–191), 22), 221), 24)–26), 29) and 30) of this Act from an excise warehouse to a person or body entitled to use or receive the goods; [Clause 7 worded from 1/01/2007] 7) transportation of excise goods exempt from excise duty and specified in Clauses 27 (1) 9)–191), 22)-222), 24)–26), 29) and 30) of this Act from an excise warehouse to a person or body entitled to use or receive the goods; 8) dispatch of excise goods on which excise duty has not been paid and which are in the possession of a person or body holding a permit for exemption from excise duty to an excise warehouse if the excise warehousekeeper to whom the goods are dispatched receives the goods at the consignor; 9) transportation of excise goods to or from the EC territory if a customs procedure in the form of a system of suspension specified in Article 84(1)(a) of the Community Customs Code is applied; 10) placement of non-Community goods in a free zone or free warehouse; 11) dispatch of excise goods under the internal transit procedure provided for in Article 163 of the Community Customs Code. (2) [Repealed – RT I 2003, 90, 602 – entered into force 1/05/2004] [RT I 2006, 29, 222 – entered into force 1/01/2007] § 27. Exemption from excise duty (1) The following are exempt from excise duty: 1) alcohol imported or transported to Estonia from another Member State or purchased from an excise warehouse for official purposes by foreign diplomatic representations and consular posts, by representations or representatives of international organisations recognised by the Ministry of Foreign Affairs and by foreign diplomatic representatives, consular agents, except honorary consuls, and representatives of special missions accredited to Estonia; 11) excise goods which are imported, or transported to Estonia from another Member State or bought from a ship chandler for the armed forces of any Member State of the North Atlantic Treaty Organisation other than Estonia, for the use of those forces, for the civilian staff accompanying them or for supplying their canteens. The exemption from excise duty specified in this clause also applies to the armed forces and civilian staff of other foreign states and to members thereof and international military headquarters and international military educational institutions if so provided by an international agreement ratified by the Riigikogu; 2) excise goods which an excise warehousekeeper uses to verify quality or sends to an independent accredited laboratory for quality control or which the excise warehousekeeper uses to clean production equipment or for other similar production purposes within the limits of the consumption rates established by the excise warehousekeeper and accepted by the Tax and Customs Board; 3) confiscated or abandoned alcohol which is processed for technical purposes pursuant to the procedure established on the basis of Subsection (4) of this Section; 4) confiscated or abandoned excise goods or excise goods under an excise suspension arrangement, which are destroyed pursuant to the procedure established on the basis of law; 5) justified loss of excise goods; 6) alcohol and tobacco products which a traveller brings into Estonia in an amount and under the conditions permitted by Sections 47, 471, 57 and 571 of this Act inside the baggage with which he or she is travelling; 7) alcohol and tobacco products which a foreign natural person sends to a natural person in Estonia in an amount and under the conditions provided for in Sections 48 and 58 of this Act; 8) ester-aldehyde fraction and alcohol denatured in Estonia pursuant to Subsection 13 (1) of this Act; 81) alcohol denatured in another Member State pursuant to Subsection 13 (2) of this Act; 9) spirits used in the provision of health services or in care-giving in social welfare institutions and issued by pharmacies on prescription; 91) partly denaturated alcohol used for the production of products other than alcohol; 10) spirits used in the production and extemporaneous preparation of medicinal products; 11) spirits used by a state, rural municipality or city agency or an agency administered thereby for the performance of the functions prescribed in the statutes of the agency; 12) spirits used for the provision of veterinary services; 13) spirits used for the purposes of research and development or training; 14) spirits used for the production of cosmetic products within the meaning of the Public Health Act (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 90, 521); 15) spirits used for the production of disinfectants for which the first six digits of the CN are 3808 40; 16) alcohol used for the production of vinegar for which the first six digits of the CN are 2209; 17) alcohol used for the production of food other than alcohol as an ingredient of the food if the ethanol content in the food produced does not exceed 5 l/100 kg or, in the case of chocolate goods, 8.5 l/100 kg; 18) alcohol used for the production of flavourings with an ethanol content not exceeding 1.2 per cent by volume intended for addition to food. For the purposes of this Act, the flavourings permitted in food pursuant to the Food Act are deemed to be flavourings; 181) alcohol and tobacco products which are consumed on board an aircraft or ship operated for commercial purposes during an intra-Community passenger service, except goods sold to be taken away; 19) fuel used for air navigation in civil aircraft operated for commercial purposes or in state aircraft, including fuel used for maintenance and repair on board such aircraft; [Clause 191 worded until 31/12/2006] 191) fuel processed or stored by ship chandlers for the purpose of use by ships operated by the armed forces specified in Clause 27) (1) 11) or by the ships specified in Clause 221) of this Act; [Clause 191 worded from 1/01/2007] 191) fuel processed or stored by ship chandlers for the purpose of use by ships operated by the armed forces specified in Clause 27) (1) 11) of this Act or by the ships specified in Clauses 221) and 222) of this Section; 20) motor fuel and fuel oil brought into Estonia in standard fuel tanks in quantities permitted by Section 68 of this Act; 21) motor fuel and fuel oil brought into Estonia by travellers in quantities permitted by Section 69 of this Act; 22) fuel used by handlers of fuel entered in the commercial register as undertakings for business purposes other than in the capacity of motor fuel or heating fuel; 221) fuel used in ships navigating for commercial purposes or fishing outside Estonian waters, including fuel used for the regular maintenance of such ships for preparing these ships for the next voyage outside Estonia; [Clause 222 shall enter into force on 1/01/2007] 222) diesel fuel for specific purposes and light heating oil, which is used in a fishing vessel in fishing in Estonia or used for the regular maintenance of such ships for preparing such ships for the next fishing activity; 23) specialty and unconventional fuel-like mineral oil bottled in consumer packaging of up to one litre and fuel bottled in consumer packaging of up to one litre transported to a laboratory for analysis; 24) fuel used in mineralogical processes. 25) shale-derived fuel oil used by distant heaters for production of heat. For the purposes of this Act, a “distant heater” is a heat producer who directs most of the heat produced thereby within the last 12 calendar months to a district heating network within the meaning of the Distant Heating Act (RT I 2003, 25, 154; 2004, 18, 131); 26) shale-derived fuel oil and solid fuels used in households as heating fuel; 27) fuel which is consumed in the territory of the excise warehouse which produced the fuel in stationary engines or motor vehicles the use of which for traffic on public roads is prohibited by legislation; 28) biofuel after issue of a permit by the European Commission for the exemption of the biofuel from excise duty until the expiry of the permit; 281) the biofuel specified in Clause 19 (14) 4) of this Act; 29) alcohol and fuel dispatched from an excise warehouse into another Member State for official purposes to a diplomatic representative and a consular post, a representative or representation of an international organisation recognised by the Ministry of Foreign Affairs, a consular agent except an honorary consul, and a representative of a special mission; 30) excise goods which are dispatched from an excise warehouse into another Member State for the armed forces of any State party to the North Atlantic Treaty as well as for the armed forces referred to in Article 1 of Council Decision 90/640/EEC, for the use of those forces, for the civilian staff accompanying them or for supplying their canteens. (2) The right to import excise goods specified in Clause (1) 1) of this Section arises on the basis of a declaration of diplomatic goods. (21) In the cases provided for in Clauses (1) 1), 11), 29) and 30) of this Act, Commission Regulation 31/96/EC on the excise duty exemption certificate (OJ L 008, 11.01.1996, pp. 11-15) applies. (3) The exemption from excise duty specified in Clauses (1) 16)–18) of this section does not apply to alcohol used in the preparation of food in catering establishments and trading enterprises. (4) The procedure for processing confiscated or abandoned alcohol for technical purposes shall be established by a regulation of the Minister of Economic Affairs and Communications. (5) In case of State aid granted as an exemption from the excise duty, the exemption from excise duty applies after the European Commission has issued a permit until the expiry of the permit. [RT I 2006, 29, 222 – entered into force 1/07/2006, 1/01/2007] § 28. Procedure for payment of excise duty (1) Excise duty shall be paid according to the rate valid on the date when the tax liability arises. (11) Excise duty on the unjustified loss of excise goods which occurs in the course of transportation of the goods to another Member State under an excise suspension arrangement shall be paid by the excise warehousekeeper on the basis of the excise duty rate of the country of destination of the excise goods. (12) An excise warehousekeeper for whom a tax liability arises pursuant to Subsection 24 (12) of this Act shall pay excise duty on excise goods on the basis of the excise duty rate of the Member State where the violation was committed or where the violation was discovered, if the place of commission of the violation could not be ascertained. (13) If excise goods dispatched from Estonia into another Member State do not reach their destination and the place of a violation cannot be ascertained, Estonia is deemed to be the place of commission of the violation and taxation shall be based on the excise rate which was valid on the date of dispatch of the excise goods. (14) The amount of excise duty shall be collected from the excise warehousekeeper of another Member State by way of professional assistance provided for in Section 51 of the Taxation Act. (2) If a term for payment of excise duty is extended, excise duty shall be paid pursuant to the excise duty rate valid on the date specified upon extension of the term. Excise duty on excise goods with revenue stamps affixed to them or to the sales packaging thereof on which excise duty has been paid pursuant to Clause 24 (3) 5), Subsection (8) or Subsection (17) of this Act shall be paid in the amount calculated by deducting the amount of excise duty calculated on the basis of the excise duty rate previously valid from the amount of excise duty calculated on the basis of the excise duty rate valid on the date when the tax liability arose. (3) Debtors shall pay excise duty pursuant to the procedure established in the Community Customs Code. In the cases specified in Subsection 10 (2) and 24 (20) of this Act, a person shall submit an excise duty return on the form of a traveller's declaration and shall pay excise duty pursuant to the procedure provided for in the Community Customs Code. (4) Excise duty shall be paid in full kroons into the bank account of the Tax and Customs Board. (5)–(7) [Repealed – RT I 2003, 90, 602 – entered into force 1/05/2004] [RT I 2005, 68, 527 – entered into force 1/07/2006] § 29. Receipt of excise duty (1) Excise duty is paid into the state budget. (2) 3.5 per cent of the excise duty on alcohol and tobacco which is received in the state budget shall be transferred to the Cultural Endowment of Estonia, including 0.5 per cent to be transferred to the physical fitness and sport endowment within the Cultural Endowment of Estonia. Transfers from the excise duty received in the state budget during a calendar month shall be made to the Cultural Endowment of Estonia by the twentieth day of the month following the month of receipt of the excise duty. § 30. Loss of excise goods (1) “Loss of excise goods” means a shortage of excise goods which occurs in the course of production, storage or transportation of excise goods under an excise suspension arrangement, or a shortage which occurs in the course of production, storage, use or transportation of excise goods in the cases specified in Clauses 27 (1) 9)–19), 22)–25) or 27) of this Act. (2) Maximum levels of loss which may occur upon production of excise goods are approved by the Director General of the Tax and Customs Board on the basis of the documents submitted upon application for an excise warehouse activity licence. Maximum levels of loss of excise goods are approved by the head of the regional structural unit of the Tax and Customs Board on the basis of the documents submitted upon application for a permit for exemption from excise duty by a person or body specified in Subsection 50 (5), 70 (2) or 75 (2) of this Act if such maximum levels are sufficiently justified. (3) After the discovery of loss of excise goods exceeding the maximum limit, the excise warehousekeeper or the holder of a permit for exemption from excise duty is required to promptly prepare a report in which the extent of the loss and reasons for the occurrence thereof are indicated and to submit the report together with relevant proof to the regional structural unit of the Tax and Customs Board exercising supervision over the excise warehouse or place of business. (4) Loss of excise goods is not deemed to be justified if the loss occurs due to an offence or negligence committed by the excise warehousekeeper, an employee of the excise warehousekeeper, a carrier or producer of excise goods or a user of excise goods exempt from excise duty or if the reasons for or proof of the loss are not sufficient. (5) The holder of a permit for exemption from excise duty or a person specified in Clause 22 (1) 7) of this Act is liable for payment of excise duty on any loss of excise goods on which excise duty has not been paid as of the moment when the holder of the permit or the person receives the excise goods on which excise duty has not been paid from the excise warehouse or imports the excise goods. (6) Upon loss of excise goods which occurs in the course of transportation of excise goods under an excise suspension arrangement to another Member State, the maximum level of loss of excise goods which is exempt from excise duty established in the country of destination of the excise goods shall be taken account of. (7) Upon discovery of loss of excise goods in Estonia, the loss is deemed to have occurred in Estonia if there is no evidence that it has occurred in another Member State or in a third country. (8) Upon excess of the maximum level of loss of excise goods which occurs in the course of transportation of excise goods under an excise suspension arrangement, which are dispatched from another Member State into Estonia, the recipient of the excise goods shall submit to the Tax and Customs Board a copy of the delivery note to be returned to the consignor of the excise goods and the Tax and Customs Board shall approve the information on the loss of excise goods set out in the delivery note and shall send a copy of the specified delivery note to the tax authority of the Member State from which the goods were dispatched to Estonia. (9) The maximum level of loss of excise goods upon storage and transport of excise goods shall be established by a Regulation of the Minister of Finance. [RT I 2005, 68, 527 – entered into force 1/01/2006; 1/07/2006] § 31. Security (1) Security is provided in order to ensure payment of excise duty on goods transported to, produced or stored in or dispatched from an excise warehouse under an excise suspension arrangement. Producers of shale-derived fuel oil are not required to provide security for shale-derived fuel oil produced or stored by them in an excise warehouse under an excise suspension arrangement. (11) A registered trader shall provide security to ensure payment of excise duty on excise goods received in the place of business of the trader. (12) An undertaking specified in Subsection 211 (1) of this Act shall provide security to ensure payment of excise duty on excise goods released for consumption in another Member State upon transportation of the goods to Estonia. A distance seller who dispatches excise goods into another Member State shall provide security to ensure payment of excise duty on excise goods to be dispatched before the excise goods are dispatched on the basis of the excise duty rate of the Member State which is the country of destination. (2) The Tax and Customs Board may demand that a person specified in Clause 50 (5) 6), 10) or 11) or Subsection 75 (2) of this Act provide security in order to ensure the payment of excise duty on excise goods specified in Clause 27 (1) 14)–18), 191) and 22) of this Act if there is reason to believe that the person may fail to discharge the tax liability. (3) The provisions of law concerning security for a customs debt apply to a security for payment of excise duty. The provisions of law shall apply to the provision, acceptance, use, and release of a security. (4) The amount of security shall be determined by the Tax and Customs Board. The amount of security shall be determined on the basis of the size of the tax liability which may arise or has arisen as calculated by the excise warehousekeeper, registered trader, the applicant for an excise warehouse activity licence, the applicant for the activity licence of a registered trader, distance seller or a person specifi
Estonian to English: ADVERTISING ACT
Source text - Estonian Eelnõu 06.07.2005. REKLAAMISEADUS 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Reklaamiseadus sätestab reklaami mõiste, üldnõuded, piirangud ja eritingimused reklaamile ning järelevalve ja vastutuse seaduse rikkumise eest. (2) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. (3) Kui reklaam on reguleeritud teise seadusega, kohaldatakse käesolevat seadust teisest seadusest tulenevate erisustega. § 2. Mõisted (1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) reklaam - teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil; 2) kaup – müügiks pakutav või müüdav asi või õigus; 3) reklaami avalikustaja – füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus (edaspidi isik), kes reklaami avalikult esitab, edastab, näitab või levitab; 4) reklaami tellija - isik, kes reklaami vahetult tellib või kelle huvides reklaam avalikustatakse; 5) reklaami teostaja - isik, kes reklaami loob või teostab või korraldab selle avalikustamist, välja arvatud tehniline teostaja; 7) avalik koht - territoorium, ehitis või selle osa, mis on avatud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav, või ühistranspordivahend; 8) välireklaam - avalikus kohas asuv või avalikust kohast jälgitav reklaam; 9) jätkureklaam - eraldiseisvate etappidena avalikustatud reklaam. (2) Reklaamina ei käsitata: 1) majandus- või kutsetegevuse kohas antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste, sealhulgas kauba müügi või teenuse osutamise aja kohta; 2) kaubamärgi eksponeerimist majandus- või kutsetegevuse kohas; 3) märgistust kauba müügipakendil pakendiseaduse tähenduses; 4) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust isiku nimega, kaubamärgiga, mida isikul on õigus kasutada, Eestis registreeritud domeeninimega, teabega tegevuskoha liigi ja lahtiolekuaja kohta, ehitisel, kus tegevuskoht asub ning tegevuskoha sissepääsu juures; 5) sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki, mida spondeerijal on õigus kasutada, ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta. 2. peatükk ÜLDNÕUDED REKLAAMILE § 3. Reklaami põhinõuded (1) Reklaam peab tavalise tähelepanu juures olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise, et tegemist on reklaamiga. (2) Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi või tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või Eestis registreeritud domeeninimi. (3) Jätkureklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut alates 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates. (4) Reklaam ei tohi: 1) olla vastuolus heade kommete ja tavadega; 2) kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist või alavääristada õiguskuulekat käitumist; 3) kutsuda üles vägivaldsele käitumisele või õhutada vägivalla kasutamist; 4) kutsuda üles inimese tervist või keskkonda kahjustavale tegevusele; 5) eksponeerida tehnoloogiat ja turvaseadmeid viisil, mis võib soodustada reaalsusele mittevastava ohutustunde tekkimist ja põhjustada ohtlikku käitumist; 6) kutsuda üles, toetada või soodustada avalikku korda või riigi julgeolekut ohustavat tegevust; 7) kasutada ära isiku õnnetusjuhtumi või eriolukorra mõju tema otsustusvõimele; 8) tugineda inimeste ebausul või kasutada ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust; 9) otseselt või kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala, kaupa, teenust või üritust; 10) sisaldada halvustamist või diskrimineerimist rahvuse, rassi, vanuse, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste tõttu, samuti varalise või sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu; 11) esitada teadvalt valeteavet; 12) jätta muljet, et esitataval teabel on teaduslik alus, kui see tegelikult puudub; 13) väita või jätta muljet, et kaubal või teenusel on eriomadused, kui sellised omadused on iseloomulikud kõigile samalaadsetele kaupadele või sama liiki teenustele; 14) viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid või väärarendeid ravivale, leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel; 15) eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes, alavääristada üht sugu või kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna; 16) kujutada isikuid seksuaalobjektidena, sisaldada sobimatut alastust või kasutada seksistlikke väljendeid ja kujundeid; 17) kujutada visuaalselt või heliliselt seksuaalakti. § 4. Eksitava reklaami keeld (1) Reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti, on keelatud. (2) Reklaami loetakse eksitavaks eelkõige, kui see annab eksitavat informatsiooni järgmiste kaupa või teenust või kauba müüki või teenuse osutamist iseloomustavate asjaolude kohta: 1) kättesaadavus, kogus, koostis, kasutamiskõlblikkus, lisatarvikute olemasolu, tehnilised andmed, kasutamise ja hoidmisega seotud riskid, sealhulgas keskkonnaohutus, valmistamise, varumise või osutamise viis ja aeg, tootmispaik või päritolumaa; 2) kasutusotstarve ja kasutamisest saadav tulu; 3) hind ja hinna tasumise tingimused; 4) vahetamise, tagastamise, remondi, hoolduse ja garantii tingimused; 5) kauba tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, kuulumine ametiliitudesse ja organisatsioonidesse, käitumiskoodeksite järgimine, intellektuaalse omandi õigused, ametlik tunnustus, medalite, auhindade või diplomitega autasustamine, keskkonda säästev tegevus või avalike või heategevate ürituste toetamine või muu sponsorlus. (3) Reklaamis on keelatud kasutada teaduslike või muude uuringute tulemusi, tsitaate teaduslikest ja tehnilistest väljaannetest, samuti statistilisi või teaduslikke andmeid eksitaval viisil. (4) Reklaamis on keelatud kasutada riiklikke ja riigiasutuste sümboleid ning Eesti lipu värvikombinatsiooni sellisel viisil, mis eksitab üldsust reklaami eseme suhtes. Reklaam ei tohi jätta muljet, et esitatav teave sisaldab riigipoolset soovitust või garantiid, kui see tegelikult puudub. (5) Sõnu “keskkonnasõbralik” või “ökoloogiliselt ohutu” või muid sama tähendusega sõnu või väljendeid võib kasutada ainult tõendusmaterjalide olemasolul. § 5. Võrdluse kasutamine reklaamis (1) Reklaam, milles otseselt või kaudselt osutatakse samal kaubaturul tegutsevale konkurendile või konkurendi poolt pakutavale kaubale või teenusele, mis täidab samu vajadusi või on ette nähtud samaks otstarbeks kui reklaamitav kaup või teenus, peab võrdluse osas põhinema võrreldava kauba või teenuse ühel või mitmel asjakohasel, olulisel ja tõendataval tunnusel, mille hulgas võib olla ka hind. (2) Võrdluse kasutamisel ei tohi reklaam: 1) põhjustada võrreldava konkurendi või tema kaubamärgi, nime, kauba või teenuse või nende oluliste tunnuste või müügitingimuste segiajamist või tõenäolist segiajamist; 2) põhineda konkurendi kaubamärgi, nime või muude eristatavate tunnuste maine või võrreldava kauba või teenuse päritolu enda huvides ärakasutamisel; 3) põhineda geograafilise tähise kaitse seaduse tähenduses erineva geograafilise tähisega märgistatud kaupade või teenuste võrdlemisel; 4) esitada kaupa või teenust kaitstud kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse mis tahes koopia või jäljendamisena. (3) Reklaamis sisalduv kauba või teenuse tavapärasest erinevale pakkumisele viitav võrdlus peab sisaldama teavet sellise pakkumise lõppkuupäeva või selle seotuse kohta pakutava kauba lõpumüügiga, samuti teenuse kättesaadavuse ning pakkumise muude eritingimuste kohta. Kui reklaami avalikustamisel tavapärasest erinev pakkumine ei ole veel alanud, peab reklaamis sisalduma ka sellise pakkumise alguskuupäev. § 6. Eraelu ja omandi kaitse reklaamis (1) Reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata isikule või mis tahes viisil kasutada isikut, sealhulgas tema häält, kujutist või pildimaterjali tema kohta. (2) Reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata tema omandis või valduses olevale asjale või seda kasutada viisil, mis jätab üldsusele mulje omaniku või valdaja sellekohasest soovist. § 7. Tehniliselt keeruka, ohtlikke aineid sisaldava või kasutamisel erioskust nõudva kauba või teenuse reklaam (1) Tehniliselt keeruka, ohtlikke aineid sisaldava või kasutamisel erioskust nõudva kauba või teenuse reklaam peab sisaldama selget üleskutset lugeda tähelepanelikult kasutusjuhendit ja vajadusel konsulteerida spetsialistiga. (2) Ainult professionaalseks kasutamiseks mõeldud kauba või teenuse reklaam peab sisaldama sellekohast teavet. § 8. Lastele suunatud reklaam (1) Käesolevas seaduses käsitatakse lapsena kuni 18. aastast isikut. (2) Reklaam, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed, peab arvestama nende east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga. (3) Reklaami sihtgrupiks ei tohi olla lapsed, kui reklaamitava kauba müümine või teenuse osutamine lapsele on keelatud. (4) Reklaam, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed, ei tohi: 1) luua muljet, et mõne kauba omandamine või teenuse kasutamine muudab lapse teistest paremaks või et selle puudumisel on vastupidine mõju; 2) tekitada lastes alaväärsustunnet; 3) sisaldada üleskutset selliseks käitumiseks või teoks, mille tulemusena lapsed satuvad või võivad sattuda ohtlikku olukorda; 4) sisaldada last hirmutavaid elemente; 5) ära kasutada lapse usaldust vanemate, õpetajate või teiste isikute vastu; 6) sisaldada pöördumist laste poole, millega neid otseselt või kaudselt kutsutakse üles nõudma teistelt isikutelt reklaamitava kauba omandamist või teenuse kasutamist; 7) õhutada lapsi iseseisvalt tehinguid sõlmima. (5) Reklaam, välja arvatud teave lapse käitumise avalikes huvides suunamiseks ning teave lastele suunatud ürituse ja huvialahariduse kohta, on keelatud koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kasutuses olevates ruumides, välja arvatud õppe- ja kasvatustöö välisel ajal, mil seal toimub õppetööväline üritus. § 9. Lapse kasutamine reklaamis (1) Last ei tohi kasutada reklaamis ilma tema seadusliku esindaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. (2) Last ei tohi kasutada kauba või teenuse reklaamis, kui reklaamitava kauba müümine või teenuse osutamine lapsele on keelatud. (3) Last ei tohi kasutada reklaamis viisil, mis paljastab lapse suguelundeid. (4) Reklaamis ei tohi põhjendamatult näidata last ohtlikes olukordades. (5) Reklaam, milles kasutatakse last, peab arvestama lapse east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga. § 10. Pangatähe ja mündi kujunduse kasutamine reklaamis (1) Eesti Panga poolt käibele lastud pangatähtede ja müntide kujunduse kasutamine reklaamis on lubatud ainult Eesti Panga eelneval nõusolekul. (2) Pangatähte ja münti käsitatakse Eesti Vabariigi rahaseaduse tähenduses. § 11. Reklaam ringhäälingus (1) Ringhäälingu telereklaamis ja otsepakkumises ei tohi: 1) kasutada alalävisele tajule suunatud võtteid; 2) kasutada selle isiku häält või kujutist, kes esineb uudistesaate diktorina või saatejuhina või kommentaatorina poliitilisi sündmusi ja probleeme käsitlevates saadetes. (2) Lisaks käesolevas seaduses sätestatule kohaldatakse reklaamile ja otsepakkumisele ringhäälingus ringhäälinguseaduses sätestatud nõudeid. (3) Otsepakkumist käsitatakse ringhäälinguseaduse tähenduses. § 12. Reklaami koopia säilitamise kohustus Reklaami avalikustaja on kohustatud säilitama reklaami koopia vähemalt 20 päeva arvates reklaami viimasest avalikustamisest ja esitama reklaami koopia kontrollimiseks reklaamialase järelevalve teostajale tema esimesel nõudmisel. 3. peatükk KAUBAD JA TEENUSED, MILLE REKLAAM ON KEELATUD § 13. Advokaadi tegevuse reklaam (1) Advokaadi, advokaadibüroo ja advokaadiühingu, advokatuuriseaduse tähenduses, reklaam on keelatud. (2) Reklaamiks ei loeta teavet advokaadi, advokaadibüroo ja advokaadiühingu nime, kutsetegevuse valdkondade, tööaja, kontaktandmete ning advokaadibüroo ja advokaadiühingu töötajate kohta. § 14. Notari tegevuse reklaam (1) Notari ja notaribüroo, notariaadiseaduse tähenduses, reklaam on keelatud. (2) Reklaamiks ei loeta teavet notari ja notaribüroo nime, tööaja, kontaktandmete ning notaribüroo töötajate kohta. § 15. Patendivoliniku reklaam (1) Patendivoliniku ja patendivoliniku äriühingu, patendivoliniku seaduse tähenduses, reklaam on keelatud. (2) Reklaamiks ei loeta teavet patendivoliniku ja patendivoliniku äriühingu nime, kutsetegevuse valdkondade, tööaja, kontaktandmete ning patendivoliniku äriühingu ja patendivoliniku töötajate kohta. 16. Tubakatoote reklaam (1) Tubakatoote, alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse tähenduses, reklaam, sealhulgas tubakatoote tähistamiseks kasutatava kaubamärgi eksponeerimine viisil, mis viitab tubakatootele või selle tarbimisele, on keelatud. (2) Tubakatoote reklaamiks ei loeta tubakatoodet tähistava kaubamärgi eksponeerimist muudel kaupadel, kui kaubamärk ei viita tubakatootele või selle tarbimisele. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene: 1) tubakatoote käitlejatele suunatud erialastele väljaannetele ning väljaannetele, mis trükitakse ja avaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna välistes riikides, kui need väljaanded ei ole peamiselt suunatud Euroopa Liidu siseturule; 2) tubakatoote tutvustamisele tubakatoote käitlejatele suunatud erialasel messil või näitusel või muul vastaval üritusel; 3) tubakatoote kaubandusega seotud mis tahes teabele, mis on suunatud vaid tubakatoote käitlejatele. § 17. Narkootilise ja psühhotroopse aine reklaam (1) Narkootilise või psühhotroopse aine, narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses, reklaam on keelatud. (2) Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete hulka kuuluvate ravimite reklaamimisel ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele kohaldatakse ravimiseadusest tulenevaid nõudeid. § 18. Relva ja laskemoona reklaam (1) Relva, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona relvaseaduse tähenduses, reklaam on keelatud, välja arvatud müügikohas, erialasel näitusel, messil ja erialases trükises. (2) Relva, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona reklaam ei tohi sisaldada: 1) üleskutset relvade, tulirelva lisaseadiste või laskemoona ostmiseks või kasutamiseks; 2) vägivalla elemente või relvade või laskemoona kasutamise ülistamist; 3) raskesti mõistetavaid erialaseid väljendeid. (3) Relva ja laskemoona reklaam peab tagama relva, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona eristatavuse teisest samaliigilisest tootest. § 19. Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote reklaam (1) Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote lõhkematerjaliseaduse tähenduses, reklaam on keelatud, välja arvatud müügikohas, erialasel näitusel, messil ja erialases trükises. (2) Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote reklaam ei tohi sisaldada: 1) üleskutset lõhkematerjali ja pürotehnilise toote ostmiseks või kasutamiseks; 2) vägivalla elemente või lõhkematerjali ja pürotehnilise toote kasutamise ülistamist. § 20. Hasartmängu ja loterii reklaam (1) Hasartmängu ja mängukoha hasartmänguseaduse tähenduses, samuti hasartmängukorraldaja reklaamimine on keelatud, välja arvatud: 1) hasartmängu korraldamise ruumis; 2) rahvusvahelisel reisijate veol kasutatava vee- või õhusõiduki pardal; 3) rahvusvahelist reisijate liinivedu teenindava lennuvälja või sadama reisiterminali hoones; 4) hotellis, kus asub mängukoht; 5) hasartmängukorraldaja interneti koduleheküljel; 6) totalisaatorit korraldava ettevõtja veebilehel, totalisaatori müügikohas ning mängija poolt panustatud spordiürituse toimumise ajal ürituse toimumise kohas. (2) Väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohti võib eksponeerida hasartmängukorraldaja kaubamärki viisil, mis ei viita hasartmängule, mängukohale ja võiduvõimalusele. (3) Hasartmängu reklaamiks ei loeta mängukoha tähistust ettevõtja nime, kaubamärgi, mängukoha liigi, nime ja lahtiolekuajaga, mis paikneb ehitisel, kus mängukoht asub, või mängukoha sissepääsu juures. (4) Hasartmängu, mängukoha ja hasartmängukorraldaja reklaam ei tohi sisaldada üleskutset osaleda hasartmängus või külastada mängukohta ega teavet, mis võib jätta mulje, et hasartmängu mängimine on üldistes huvide kasulik või suurendab sotsiaalset edukust. (5) Loterii loteriiseaduse tähenduses reklaam on keelatud, välja arvatud: 1) loterii korraldaja veebilehel; 2) loterii korraldamise või loteriipileti müügikohas ning ringhäälingu vahendusel loterii loosimist edastavas saates. (6) Väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kohti on keelatud loterii korraldaja kaubamärki eksponeerida viisil, mis viitab konkreetsele loteriile ja võiduvõimalusele. (7) Loterii reklaamiks ei loeta teavet loteriikorraldamise tingimuste, võitnud piletite, võidukombinatsioonide, võitude ja loterii korraldamisest saadava tulu kasutamise kohta. (8) Loterii reklaam ei tohi sisaldada üleskutset osaleda loteriis. § 21. Tervishoiuteenuse reklaam (1) Tervishoiuteenuse, sealhulgas kunstliku viljastamise, reklaam on keelatud. (2) Tervishoiuteenust ja tervishoiuteenuse osutajat käsitatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses. (3) Tervishoiuteenuse reklaamiks ei loeta teavet tervishoiuteenuse osutaja nime, tööaja, tegevuskoha, eriala ja tervishoiutöötajate nimede, erialade, akadeemiliste kraadide ja kontaktandmete kohta ning osutatavate tervishoiuteenuste loetelu. (4) Tervishoiuteenuse osutaja kohta avaldatavas teabes peab sisalduma tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa number. (5) Kunstliku viljastamist käsitatakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse tähenduses. (6) Kunstliku viljastamise reklaamiks ei loeta kunstlikku viljastamist korraldava eriarstiabi osutaja poolt oma töö tutvustamist ajakirjanduses ning abinõude rakendamist, mis on vajalikud doonorite leidmiseks. § 22. Imiku piimasegu reklaam (1) Imiku piimasegu reklaam on keelatud. (2) Lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene Euroopa Liidu liikmesriikides välja arvatud Eestis trükitud ja avaldatud lapsehooldusalastele eriväljaannetele või teaduslikele publikatsioonidele. (3) Lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene väljaspool Euroopa Liitu trükitud ja avaldatud väljaannetele kui need väljaanded ei ole suunatud peamiselt Eesti turule. § 23. Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageeriva teose reklaam (1) Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageeriva teose reklaam on keelatud. (2) Pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivat teost käsitatakse pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse tähenduses. § 24. Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste reklaam (1) Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste, sealhulgas prostitutsiooni reklaam või sellistele teenustele viitav reklaam on keelatud. (2) Reklaam, mis aitab kaasa prostitutsiooni vahendamisele, on keelatud. 4. peatükk PIIRANGUD KAUPADE JA TEENUSTE REKLAAMILE § 25. Taimekaitsevahendi reklaam (1) Taimekaitsevahendit, taimekaitseseaduse tähenduses, võib reklaamida kasutamiseks ainult nendel kultuuridel ja objektidel, millel kasutamiseks see on turule lubatud. (2) Taimekaitsevahendi reklaamis on keelatud luua muljet, et taimekaitsevahend on tegelikust ohutum. Taimekaitsevahendi reklaamis on keelatud kasutada sõnu «ohutu», «kahjutu», «mittemürgine» või muid sama tähendusega sõnu või väljendeid. § 26. Biotsiidi reklaam (1) Biotsiidi, biotsiidiseaduse tähenduses, reklaamis on keelatud kasutada väljendeid "madala riskiastmega biotsiid", "mittetoksiline", "tervisele ohutu" või muid sama tähendusega sõnu või väljendeid. (2) Biotsiidi reklaamis peavad sisalduma ülejäänud tekstist selgelt eristatavalt laused: "Kasutage biotsiidi ohutult! Enne kasutamist lugege alati läbi lisatud teave!" (3) Biotsiidi reklaamis võib mõiste "biotsiid" asendada reklaamitava tooteliigi nimetusega. § 27. Alkoholi reklaam (1) Alkoholi reklaam on keelatud: 1) koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, noorte- või projektlaagri kasutuses olevas ehitises, ehitisel, territooriumil või nende vahetus läheduses, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas; 2) sportimiseks ettenähtud ehitises või ehitisel, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas; 3) tervishoiu- või hoolekandeasutuse ehitises, ehitisel või territooriumil; 4) kaitseväe, kaitseliidu ja piirivalve ehitises, ehitisel või territooriumil; 5) kinnipidamisasutuse ehitises, ehitisel või territooriumil; 6) kino-, muuseumi-, etendusasutuse ehitises, ehitisel või territooriumil, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas; 7) trükistes, mis on suunatud peamiselt lastele, või trükise leheküljel, kus avaldatakse peamiselt lastele suunatud teavet; 8) peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise kohas ja ajal ning sellise ürituse pääsmel; 9) televisioonis või raadios kella 7-st kuni 21-ni, vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi reklaam kella 7-st kuni 20-ni; 10) jaekaubanduse korras müügiks pakutaval või teeninduse korras laenutataval videokassetil, DVD-l, laserplaadil või mõnel muul andmekandjal; 11) ajalehe või ajakirja esi- või tagaküljel, välja arvatud vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi reklaam; 12) välireklaamina, välja arvatud vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi välireklaam. (2) Alkoholi ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolset jooki käsitatakse alkoholiseaduse tähenduses. (3) Valla- või linnavolikogu määrusega võib: 1) määratleda piirkonna, mida loetakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud ehitise või territooriumi vahetus läheduses olevaks; 2) seada täiendavaid piiranguid alkoholi välireklaamile. (4) Alkoholi reklaam ei tohi: 1) sisaldada otsest üleskutset alkoholi ostmiseks või tarbimiseks; 2) sisaldada joonis- või nukufilmide tegelaste kujutisi; 3) esitada informatsiooni, sündmusi või tegevust viisil, mis võib jätta mulje, et alkoholi tarbimine suurendab sotsiaalset või seksuaalset edukust või parandab füüsilist võimekust või on tähtis mõnel muul elualal heade tulemuste saavutamiseks; 4) seostada alkoholi tarbimist sõidukijuhtimisega; 5) sisaldada väidet, et alkoholil on ergutav, rahustav või vastuolude lahendamist soodustav toime; 6) kujutada karskust või mõõdukust alkoholi tarbimisel negatiivses valguses; 7) rõhutada suurt etanoolisisaldust kui alkoholi positiivset omadust. 8) sisaldada teavet alkoholi ostmisel tasuta või tavapärasest väiksema tasu eest kauba, teenuse või muu hüve saamise või saamise võimaluse kohta, välja arvatud sellise teabe edastamine müügikohas. (5) Alkoholi reklaamis ei tohi kasutada üldtuntud näitlejate, muusika-, meelelahutus-, spordi- või teiste avaliku elu tegelaste pilti, häält, kujutist või viiteid nendele isikutele, välja arvatud juhul, kui näitleja poolt esitatav roll on üheselt mõistetav ega seostu rolli kehastava isiku isikliku eeskujuga. (6) Alkoholi reklaamis ei tohi kujutada rolli ega tegelast, kes pärineb peamiselt lastele suunatud filmist, televisiooni-, muusika- või meelelahutussaatest või -ürituselt. (7) Keelatud reklaamina käsitatakse: 1) alkoholiga seotud eseme või trükise tasuta jagamist lastele; 2) alkoholi esitlust väljaspool alkoholi müügikohta, välja arvatud messil, laadal või muul samalaadsel üritusel; 3) alkoholi tasuta kaasa andmist kauba või teenuse müügiks pakkumisel ja müügil. (8) Alkoholi reklaamiks ei loeta alkoholi tähistava kaubamärgi eksponeerimist muudel kaupadel, kui kaubamärk ei viita alkoholile või selle tarbimisele. § 28. Finantsteenuse reklaam (1) Finantsteenus käesoleva seaduse tähenduses on finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve subjektide poolt klientidele osutatud teenus. (2) Finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajadusel konsulteerida asjatundjaga. (3) Igas reklaamis, millega teavitatakse oma valmisolekust tarbijakrediidi andmiseks või selliste lepingute vahendamiseks ning mis sisaldab andmeid intressimäära või muude krediidikulude suuruse kohta, tuleb ära näidata, vajaduse korral vastavate näidete lisamisega, krediidi kulukuse määr. (4) Krediidi kulukuse määra ei pea näitama võlaõigusseaduse § 403 lõikes 4 nimetatud hüpoteegiga tagatud krediidilepingute reklaamile. Kui reklaamis, millega teavitatakse oma valmisolekust hüpoteegiga tagatud krediidi andmiseks või selliste lepingute vahendamiseks, näidatakse ära intressimäär, tuleb lisada märge, et krediidilepingu sõlmimisega võivad kaasneda ka muud kulud. 5. peatükk REKLAAMIALASE TEGEVUSE JÄRELEVALVE § 29. Reklaamialase tegevuse järelevalve (1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud nõuete järgimise üle teostab järelevalvet Tarbijakaitseamet. (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad järelevalvet järgmiste haldusorganite ametiisikud alljärgnevalt: 1) 2. peatükis ja paragrahvis 7 sätestatud nõuete osas Ravimiamet (meditsiiniseadmete reklaami osas); 2) 2. peatükis ja paragrahvis 17 sätestatud nõuete osas Ravimiamet; 3) 2. peatükis ja paragrahvis 25 sätestatud nõuete osas Taimetoodangu Inspektsioon; 4) 2. peatükis ja paragrahvis 21 sätestatud nõuete osas Tervishoiuamet; 5) 2. peatükis ja paragrahvis 28 sätestatud nõuete osas Finantsinspektsioon; 6) valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil välireklaami suhtes. (3) Valla- või linnavolikogu määrusega võib kehtestada välireklaami paigaldamise korra. Korras võib kehtestada nõuded välireklaami paigaldamise viisile ja avalikustamiseks kasutatavatele kohtadele. § 30. Järelevalvet teostava ametiisiku õigused ja kohustused (1) Järelevalvet teostaval ametiisikul (edaspidi järelevalve teostaja) on oma ülesannete täitmiseks õigus: 1) kontrollida takistamatult reklaami vastavust nõuetele; 2) kontrollimiseks takistamatult siseneda reklaami tellija, teostaja või avalikustaja majandus- või kutsetegevuses kasutatavale territooriumile või ehitisse kontrollitava isiku, tema esindaja või tema töötaja juuresolekul; 3) saada riigiasutuselt, valla- või linnavalitsuselt, reklaami tellijalt, teostajalt või avalikustajalt järelevalve teostamiseks vajalikku informatsiooni; 4) nõuda reklaami tellijalt, teostajalt või avalikustajalt dokumente, materjale, sealhulgas reklaami koopiat, seletusi ning muud asjakohast teavet ning saada dokumentidest ärakirju; 5) teha reklaami tellijale, teostajale või avalikustajale suulisi hoiatusi ja juhtida tema tähelepanu käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmata jätmisele; 6) kontrollida kauba või teenuse müügiks vajaliku õiguse olemasolu; 7) teha oma pädevuse piires ettekirjutusi. (2) Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud juhtudel on järelevalve teostajal õigus kohaldada asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (3) Järelevalve teostaja on kohustatud tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi. (4) Järelevalve teostaja on kohustatud tagama talle järelevalve teostamisel teatavaks saanud äri- või tehnikateabe konfidentsiaalsuse, kui seadus ei näe ette selle avaldamist. § 31. Järelevalve teostaja ettekirjutus (1) Reklaamialast järelevalvet teostav asutus või tema poolt volitatud ametiisik võib reklaamiseaduse rikkumise korral teha reklaami tellijale, teostajale või avalikustajale ettekirjutuse, milles: 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele ja esitab nõude selle lõpetamiseks; 2) kohustab tegema reklaamialase tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. (2) Ettekirjutuses peavad olema: 1) ettekirjutuse koostanud isiku nimi ja ametikoht ning asutuse nimi ja aadress, kelle nimel ettekirjutus koostatakse; 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev; 3) ettekirjutuse saaja nimi ja aadress; 4) ettekirjutuse faktiline ja õiguslik alus; 5) selgelt väljendatud nõue koos viidetega asjakohaste õigusaktide sätetele; 6) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 7) ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha määr; 8) ettekirjutuse vaidlustamise kord. (3) Ettekirjutus võib sisaldada asendustäitmise kulude eeldatavat suurust. (4) Ettekirjutus antakse isikule viivitamata allkirja vastu kätte või saadetakse väljastusteatega tähtkirjaga. (5) Ettekirjutuse täitmine on kohustuslik. Ettekirjutuse vaidlustamine ei vabasta selle täitmisest, välja arvatud juhul, kui kohus on otsustanud teisiti. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmise korral võib rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10 000 krooni. 6. peatükk VASTUTUS § 32. Reklaami üldnõuete rikkumine (1) Reklaami tellija, teostaja või avalikustaja poolt käesoleva seadusega sätestatud reklaami üldnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 33. Kaupade ja teenuste reklaami keelu rikkumine (1) Reklaami tellija, teostaja või avalikustaja poolt käesoleva seadusega sätestatud kaupade ja teenuste reklaami keelu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 34. Kaupade ja teenuste reklaami piirangute rikkumine (1) Reklaami tellija, teostaja või avalikustaja poolt käesoleva seadusega sätestatud kaupade ja teenuste reklaami piirangute rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. § 35. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 32, 33 ja 34 sätestatud väärteole kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva seaduse §-des 32, 33 ja 34 sätestatud väärteo kohtuvälisteks menetlejateks on Tarbijakaitseamet ja vastavalt oma pädevusele järgmised haldusorganid: 1) 2. peatükis ja paragrahvis 7 sätestatud nõuete rikkumise korral Ravimiamet (meditsiiniseadmete reklaami osas); 2) 2. peatükis ja paragrahvis 25 sätestatud nõuete rikkumise korral Taimetoodangu Inspektsioon; 3) 2. peatükis ja paragrahvis 21 sätestatud nõuete rikkumise korral Tervishoiuamet; 4) 2. peatükis ja paragrahvis 28 sätestatud nõuete rikkumise korral Finantsinspektsioon. (3) Valla- või linnavalitsus on kohtuväliseks menetlejaks oma haldusterritooriumil välireklaami nõuete rikkumise korral. 7.peatükk RAKENDUSSÄTTED § 36. Ringhäälinguseaduse muutmine Ringhäälinguseaduses (RT I 1994, 42, 680; 2004, 87, 593) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: “(11) Reklaam, mille edastamisel ei ole arvestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõudeid, loetakse varjatud reklaamiks. Varjatud reklaam on keelatud.”; 2) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(2) Reklaamile ja otsepakkumisele ringhäälingus kohaldatakse reklaamiseaduse sätteid. Lisaks reklaamiseaduses sätestatud nõuetele kohaldatakse ringhäälingus edastatavale reklaamile ja otsepakkumisele käesolevas seaduses sätestatut.”; 3) paragrahvi 15 lõiked 3 kuni 6 tunnistatakse kehtetuks. § 37. Hasartmänguseaduse muutmine Hasartmänguseaduse (RT I 1995, 58, 1005; 2005, 32, 236) paragrahvi 5 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. § 38. Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse muutmine Kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse (RT I 1997, 51, 824; 2003, 18, 102) § 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 11. Kunstliku viljastamise vahendamise keeld Kunstliku viljastamise tervishoiusüsteemiväline vahendamine on keelatud ning vahendamise teel saavutatud kokkulepped kehtetud.” § 39. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse muutmine Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (RT I 1997, 52, 834; 2005, 24, 180) paragrahvi 3 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. § 40. Notariaadiseaduse muutmine Notariaadiseaduse (RT I 2000, 104, 684; 2004, 30, 208) paragrahvi 12 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. § 41. Väärtpaberituru seaduse muutmine Väärtpaberituru seaduse (RT I 2001, 89, 532; 2005, 13, 64) paragrahvi 2375 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Pakkuja poolt väärtpaberite pakkumise kohta enne pakkumise väljakuulutamist reklaami avalikustamise või pakkumise kohta eksitava reklaami avalikustamise või prospektis kajastamata teabe reklaamis esitamise või pakkumise kohta käiva reklaami materjali enne avalikustamist inspektsioonile edastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. ” § 42. Advokatuuriseaduse muutmine Advokatuuriseaduse (RT I 2001, 36, 201; 102; 2004, 56, 403) § 58 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 58. Andmete avaldamine advokatuuri aastaraamatus Advokaadibüroo ja advokaadi nimi, tegevusvaldkond, tööaeg ja büroo aadress ning sidevahendite numbrid avaldatakse advokatuuri aastaraamatus.” § 43. Patendivoliniku seaduse muutmine Patendivoliniku seaduse (RT I 2001, 27, 151; 2003, 88, 594) paragrahv 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “§ 12. Patendivoliniku kohta teabe avaldamine Teave kõikide patendivolinike ja patendivoliniku äriühingute nimede, tegevusvaldkondade ning kontaktandmete kohta avaldab Patendiamet oma ametlikus väljaandes ja registri Interneti-lehel.” § 44. Taimekaitseseaduse muutmine Taimekaitseseaduse (RT I 2004; 32, 226) paragrahvi 74 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(4) Taimekaitsevahendi pakendi märgistus ei tohi sisaldada eksitavat teavet, mis näitab taimekaitsevahendit tegelikust ohutumana. Taimekaitsevahendi pakendi märgistuses ei tohi kasutada sõnu «ohutu», «kahjutu», «mittemürgine» ja muid sama tähendusega sõnu või väljendeid.” § 45. Biotsiidiseaduse muutmine Biotsiidiseaduse (RT I 2004, 45, 315) paragrahv 41 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “Biotsiidi reklaam peab vastama reklaamiseaduse nõuetele.” § 46. Ravimiseaduse muutmine Ravimiseaduses (RT I 2005, 2, 4; 24, 180) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 76 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “2) müügiloa hoidja ei täida käesoleva seadusega talle pandud kohustusi, rikub käesoleva seaduse või reklaamiseaduse ja nende seaduste alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõudeid; “; 2) paragrahvi 84 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: “(2) Ravimireklaamis üldsusele ei tohi: 1) sisalduda viited tuberkuloosi, suguhaiguse või mõne teise raske nakkushaiguse, vähi või mõne teise kasvajalise haiguse, kroonilise unetuse, suhkurtõve või mõne teise ainevahetushaiguse ravile; 2) kasutada last sõnaliselt ravimi omadusi esitleva tegelase rollis.” § 47. Seaduse kehtetuks tunnistamine. Reklaamiseadus (RT I 1997, 52, 835; 2005, 20, 126) tunnistatakse kehtetuks. § 48. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2006. aasta 1. novembril. Andrus Ansip Peaminister Edgar Savisaar Majandus- ja Kommunikatsiooni- Heiki Loot minister Riigisekretär	Translation - English Draft July 7, 2005 ADVERTISING ACT Chapter 1 General provisions § 1. Scope of application of the Act (1) The Advertising Act provides the definition of advertising, general requirements, restrictions and special conditions for advertising and supervision and liability for violation of the Act. (2) The provisions of the Administrative Procedure Act apply to administrative proceedings prescribed in this Act, taking account of the specifications provided for in this Act. (3) If advertising is regulated by another act, this Act is applied with the specifications resulting from the other act. § 2. Definitions (1) In this Act, the definitions are used in the following meaning: 1) Advertising – information, which is published in any generally perceptible form, for a charge or free of charge, with the purpose of increasing rendering service or the sales of goods, promoting an event or directing a person’s behaviour in public interests; 2) Goods – an object or a right offered for sale or sold; 3) Publisher of advertising – an individual or a legal entity or a state or local government authority (hereinafter a person), who performs, transmits, shows or distributes the advertising in public; 4) Advertising customer – the person, who directly orders the advertising or in whose interests the advertising is published; 5) Performer of the advertising – the person, who creates or performs the advertising or organises its publication, with the exception of the technical performer; 7) Public place – a territory, a building or a part of it, which is open for public use or which is publicly used in practice, or public means of transport; 8) Outdoor advertising – advertising located in a public place or observed from a public place; 9) Follow-up advertising – the advertising published in separate stages. (2) The following is not considered advertising: 1) The information about the goods, service or its conditions of sale, including the time of sale of the goods or rendering the service, provided in the place of economic or professional activity; 2) The exposure of the trade mark in the place of economic or professional activity; 3) Marking on the sale packaging of the goods in the meaning of the Packaging Act; 4) The notation of the place of economic or professional activity with the person’s name, with the trade mark, which the person is entitled to use, with the domain name registered in Estonia, with the information about the type and opening hours of the place of activity, on the building, where the place of activity is located and by the entrance of the place of activity; 5) The name of the sponsor, the trade mark, which the sponsor is entitled to use and the information about the material sponsorship provided by him published in the sponsor notice. Chapter 2 GENERAL REQUIREMENTS FOR ADVERTISING § 3. Basic requirements for advertising (1) Advertising must given ordinary attention by the public be clearly distinguishable from other information and its content, design and presentation shall be such that it is recognised as advertising. (2) The advertising must explicitly contain the name of the advertising customer or its Estonian or European Union trade mark being registered or registered or the domain name registered in Estonia. (3) The stipulations of subsection 2 of this section are applied to the follow-up advertising from the 15th day from the publishing of the first stage of advertising. (4) The advertising must not: 1) Be contrary to good morals and traditions; 2) Agitate unlawful behaviour or to violate general moral norms, justify violation of law or depreciate law-abiding behaviour; 3) Call on people to behave violently or incite the use of violence; 4) Agitate activities harmful to a person’s health or to the environment; 5) Expose technology or security equipment in a manner, which can promote the generation of the feeling of harmlessness not corresponding to reality and cause dangerous behaviour; 6) Agitate, support or promote the activity jeopardising public order or national security; 7) Take advantage of the impact of a person’s accident or special condition on his capacity to exercise will; 8) Rely on people’s superstition or to take advantage of the credulousness resulting from the age of the target group of the advertising; 9) Directly or indirectly depreciate or otherwise disparage a person, his name, trade mark, geographic indication, activity, field of activity, goods, service or event; 10) Include libel or discrimination on the grounds of nationality, race, age, colour, sex, language, origin, religion, political or other beliefs, and financial or social status or other circumstances; 11) Present knowingly false information; 12) Suggest that claims presented have a scientific basis they do not possess; 13) Claim or suggest that goods or services have distinctive features, if such features are characteristic of all the similar goods or the same type of services; 14) Indicate to the characteristics of goods or service treating, relieving or preventing an illness, nursing disturbance or deformity, except in the cases provided by the law; 15) Disregard the gender equality principle in the meaning of the Gender Equality Act, depreciate one gender or depict one gender as dominating or subordinate; 16) Depict persons as sexual objects, contain inappropriate nudity or use sexist expressions and images; 17) Depict sexual intercourse visually or audibly. § 4. Prohibition of misleading advertising (1) Advertising, which in any way misleads or is likely to mislead the persons, to whom it is intended or to whom it reaches and which because of its misleading nature may influence the economic behaviour of these persons or for the named reasons injures or may injure a competitor of the advertising customer, is prohibited. (2) Advertising is considered misleading primarily when it gives misleading information on the following circumstances characterising the goods or service of the sale of goods or rendering the service: 1) Availability, amount, composition, usability, the existence of accessories, technical data, the risks related to the use and maintenance, including environmental safety, the form and time of manufacture, collection or rendering, the place of manufacture or the country of origin; 2) The application and the using benefits; 3) The price and the terms and conditions of payment; 4) The conditions of the exchange, return, repair, maintenance and guarantee of the products; 5) The identity of the manufacturer of the goods or the provider of the service, its fields of activity and qualification, belonging to the occupational associations and organisations, complying with the codes of conduct, the intellectual property rights, official recognition, receipt of medals, awards or diplomas, environmentally sustainable activity or supporting public or charity events or other sponsorship. (3) It is prohibited to use the results of scientific or other research, quotations from scientific or technical publications and statistical or scientific data in advertising in a misleading manner. (4) It is prohibited to use the national symbols and the symbols of the state authorities and the colour combination of the Estonian flag in a manner that misleads the public concerning the subject of the advertising. Advertising shall not suggest that information presented has a state recommendation or guarantee, if it actually does not. (5) The words “environmentally friendly” or “ecologically safe” or other words or expressions with similar meaning can be used only in case of the existence of evidence. § 5. The use of comparison in advertising (1) Advertising, in which direct or indirect reference is made to a competitor operating on the same product market or to the goods or service offered by a competitor, which meet the same needs or are for the same purpose as the advertised goods or service, must in the part of comparison be based on one or several relevant, important and provable characteristics, which may also include the price. (2) Upon the use of comparison the advertising must not: 1) Create confusion or be likely to create confusion between the compared competitor’s or his trade marks, name, goods or services or their material features or conditions of sale; 2) Be based on taking advantage of the competitor’s trade mark, name or other distinguishable characteristics, reputation or the origin of the compared goods or services in one’s own interests; 3) Be based on the comparison of goods or services marked with different geographical indications within the meaning of the Geographical Indications Protection Act; 4) Present the goods or services as any copy or imitation of the goods or services marked by protected trade mark; (3) Any comparison in an advertising referring to an offer of goods or services differing from the ordinary shall contain information on the final date of such offer or its relation to the clearance of the offered goods, also on the availability of the service and other special conditions of the offer. If, upon publication of the advertising, the special offer has not yet begun, the advertising shall also contain the date on which such offer starts. § 6. Protection of private life and property in advertising (1) Advertising must not without the prior written consent of a person refer to the person or in any way use the person, including his voice, depiction or photo material on him. (2) Advertising must not without the prior written consent of a person refer to the property in his ownership or possession or use it in a manner likely to convey the public of the impression of the relevant wish of the owner or possessor. § 7. Advertising of the technically complicated goods or services, or goods or services containing hazardous substances or requiring special skills in using (1) Advertising of the technically complicated goods or services, or goods or services containing hazardous substances or requiring special skills in using must contain a clear appeal to carefully read the user manual and consult a specialist, if necessary. (2) Advertising of goods or services intended for professional use only must contain the relevant information. § 8. Advertising intended for children (1) A person up to the age of 18 is considered a child in this Act. (2) Advertising, the target group of which is mainly made up by children, must consider their physical and mental particular nature resulting from their age. (3) The target group of advertising must not be children, if it is prohibited to sell the advertised goods or render services to a child. (4) Advertising, the target group of which is mainly made up by children, must not: 1) Create an impression that the acquisition of goods or use of services makes a child better than the others or that the lack of it has the contrary effect; 2) Make the children feel inferior; 3) Incite children to behave or act in a manner, as a result of which the children will be or may be in a dangerous situation; 4) Contain elements frightening children; 5) Take advantage of a child’s trust in his parents, teachers or other persons; 6) Include any appeal to children to directly or indirectly demand the acquisition of the product or use of the service being advertised from other persons; 7) Agitate the children to conclude transactions independently. (5) Advertising, except for the information for directing the behaviour of a child in public interests and the information on the events and hobby education intended for children, is prohibited in the facilities used by a pre-school child care institution, basic school, upper secondary school and vocational educational institution, except during extracurricular hours of schooling and education, when there is an extracurricular event taking place. § 9. The use of a child in advertising (1) A child must not be used in advertising without the prior written consent of his legal representative. (2) A child must not be used in advertising goods or services, if it is prohibited to sell the advertised goods or render services to a child. (3) A child must not be used in advertising in a manner that exposes the genitals of the child. (4) The advertising must not show a child in dangerous situations without justification. (5) Advertising, in which a child is used, must consider their physical and mental particular nature resulting from the age of the child. § 10. The use of the design of a banknote and a coin in advertising (1) The use of design of banknotes and coins issued by the Bank of Estonia in advertising is permitted only with the prior consent of the Bank of Estonia. (2) The banknote and coin are considered in the meaning the Monetary Act of the Republic of Estonia. § 11. Advertising in broadcasting (1) The broadcasting television advertising and teleshopping must not: 1) Use the subliminal techniques; 2) use the voice or image of a person who appears as an announcer in a news programme or as a presenter or commentator in programmes of political affairs and problems. (2) The requirements provided for in the Broadcasting Act are applied to advertising and teleshopping in broadcasting in addition to the provisions of this Act. (3) Teleshopping is considered in the meaning of the Broadcasting Act. § 12. Obligation to retain copies of advertisements The publisher of advertising is required to retain copies of the advertisements for at least 20 days from the last publication of the advertisements and to submit copies of the advertisements for review to the official exercising supervision over advertising at his first request. Chapter 3 GOODS AND SERVICES, THE ADVERTISING OF WHICH IS PROHIBITED § 13. Advertising the activity of advocate (1) Advertising of advocate, advocate’s law office and the company of advocates in the meaning of Bar Association Act are prohibited. (2) Information about the name, fields of professional activity, working hours, contact information of the advocate, advocate’s law office and the company of advocates and the employees of the advocate’s law office and the company of advocates is not considered advertising. § 14. Advertising the activity of notary (1) Advertising of notary and notary’s office in the meaning of Notaries Act is prohibited. (2) Information about the name, working hours, contact information of the notary and notary’s office and the employees of the notary’s office are not considered advertising. § 15. Advertising of patent agent (1) Advertising of patent agent and company of patent agents in the meaning of Patent Agents Act is prohibited. (2) Information about the name, fields of professional activity, working hours, contact information of the patent agent and company of patent agents and the employees of the company of patent agents and patent agent is not considered advertising. 16. Advertising of tobacco products (1) Advertising of tobacco products in the meaning of Alcohol, Tobacco and Fuel Excise Duty Act, including the exposure of the trade mark used for marking tobacco products in a manner, which refers to tobacco products or their consumption, is prohibited. (2) The exposure of the trade mark marking a tobacco product on the other products is not considered advertising of tobacco products, if the trade mark does not refer to tobacco products or their consumption. (3) The prohibition named in subsection (1) of this section is not extended to: 1) The professional publications intended for the handlers of tobacco products and the publications, which are printed and published in the countries outside the European Economic Area, if those publications are not mainly intended for the internal market of the European Union; 2) On the introduction of tobacco products on the professional fair or exhibition or other relevant event intended for the handlers of tobacco products; 3) On the information related to the trade of tobacco products, which is intended only for the handlers of tobacco products. § 17. Advertising of narcotic drugs and psychotropic substances (1) Advertising of narcotic drugs or psychotropic substances in the meaning of Narcotic Drugs and Psychotropic Substances and Their Precursors Act is prohibited. (2) In case of advertising medicinal products belonging to the narcotic drugs or psychotropic substances to the persons possessing the right of prescribing medicinal products, dispensing chemists and pharmacists the requirements resulting from the Medicinal Products Act are applied. § 18. Advertising of weapons and ammunition (1) Advertising of weapons, firearm accessories and ammunition in the meaning of Weapons Act is prohibited, except in a designated sales area, professional exhibition, fair or speciality publication. (2) Advertising of weapons, firearm accessories and ammunition must not contain: 1) Agitation to purchase or use weapons, firearm accessories or ammunition; 2) Elements of violence or glorification of weapons or ammunition; 3) Professional expressions, which are difficult to understand. (3) Advertising of weapons and ammunition must ensure the distinctive character of weapons, firearm accessories and ammunition from the other products of the same type. § 19. Advertising of explosive substances and pyrotechnic articles (1) Advertising of explosive substances and pyrotechnic articles in the meaning of Explosive Substances Act is prohibited, except in a designated sales area, professional exhibition, fair or speciality publication. (2) Advertising of explosive substances and pyrotechnic articles must not contain: 1) Agitation to purchase or use explosive substances and pyrotechnic articles; 2) Elements of violence or glorification of explosive substances and pyrotechnic articles. § 20. Advertising of gambling and lottery (1) Advertising of gambling and gambling places in the meaning of Gambling Act, as well as advertising of organiser of gambling, is prohibited, with the exception of: 1) In the room of organisation of gambling; 2) On board of the aircraft or watercraft used in the international passenger transportation; 3) In the building of the airport or port passenger terminal servicing an international passenger regular services; 4) In a hotel, where a gambling place is located; 5) On the Internet homepage of the organiser of gambling; 6) On the web page of the undertaking organising totalizator, in the sale place of the totalizator and during the sports event staked by the player in the place of the event. (2) Outside the places named in subsection 1 of this section the trade mark of the organiser of gambling may be exposed in a manner, which does not refer to gambling, the place of gambling and the winning possibility. (3) The marking of the gambling place with the name of the undertaking, the trade mark, the type, the name and the working hours of the gambling place, situated on the building, where the gambling place is located or by the entrance of the gambling place, is not considered advertising of gambling. (4) The advertising of gambling, the gambling place and the organiser of gambling may not contain an agitation to participate in gambling or to visit a gambling place nor information, which may suggest that gambling is beneficial in public interests or increases social successfulness. (5) Advertising of lottery in the meaning of Lottery Act is prohibited, with the exception of: 1) On the web page of the organiser of lottery; 2) In the place of organising the lottery or in the sale place of a lottery ticket and in the programme transmitting the drawing of the lottery through broadcasting. (6) Outside the places named in subsection 6 of this section it is forbidden to expose the trade mark of the organiser of lottery in a manner, which refers to a particular lottery and the winning possibility. (7) The information about the conditions of organising the lottery, the winning tickets, the winning combinations, the prizes and the use of profits received from organising the lottery are not considered advertising of lottery. 8) Advertising of lottery may not include agitation to participate in the lottery. § 21. Advertising of health services (1) The advertising of health service, including artificial insemination, is prohibited. (2) The health services and health care providers are considered in the meaning of the Health Care Services Organisation Act. (3) The name, working hours, place of activity and speciality of the health care provider and the names, specialties, academic degrees and contact information of the health care professionals is not considered advertising of health services. (4) The information published on the health care provider must contain the number of the activity licence of the health care provider. (5) Artificial insemination is considered in the meaning of Artificial Insemination and Embryo Protection Act. (6) The introduction of the work of the special medical care provider organising artificial insemination in the press and the implementation of measures necessary for finding donors are not considered advertising of artificial insemination. § 22. Advertising of infant formulae (1) Advertising of infant formulae is prohibited. (2) The prohibition named in section 1 is not extended to the special publications in the field of child care or scientific publications printed and published in the member states of the European Union, except for Estonia. (3) The prohibition named in section 1 is not extended to the publications printed and published outside the European Union, if those publications are not intended mainly for the Estonian market. § 23. Advertising of work with pornographic content and promoting violence or cruelty (1) Advertising of work with pornographic content and promoting violence or cruelty is prohibited. (2) The work with pornographic content and promoting violence or cruelty is considered in the meaning of the Act to Regulate Dissemination of Works which Contain Pornography or Promote Violence or Cruelty. § 24. Advertising of services offered for the satisfaction of sexual desire (1) Advertising of services offered for the satisfaction of sexual desire, including the advertising of prostitution, or the advertising referring to such services is prohibited. (2) Advertising, which facilitates pimping, is prohibited. Chapter 4 RESTRICTIONS FOR ADVERTISING OF GOODS AND SERVICES § 25. Advertising of plant protection products (1) Plant protection products in the meaning of Plant Protection Act may be advertised for using only on those cultures and objects, for the use on which it has been admitted on the market. (2) It is prohibited to create an impression in the advertising of the plant protection product that the plant protection product is safer than it actually is. The advertising of a plant protection product cannot use the words “safe”, “harmless”, “non-toxic” or any other words or expressions with the same meaning. § 26. Advertising of biocidal products (1) The advertising of a biocidal product in the meaning of Biocides Act cannot use expressions “low-risk biocidal product”, “non-toxic”, “harmless” or any other words or expressions with the same meaning. (2) The advertising of biocidal products must contain the sentences clearly distinguishable from the rest of the text: “Use the biocidal products safely! Always read the added information prior to the use!” (3) The concept “biocidal product” in the advertising of a biocidal product may be replaced by the name of the product-type being advertised. § 27. Advertising of alcohol (1) Advertising of alcohol is prohibited: 1) In the building, on the building, on the territory or in the direct vicinity of the facilities used by a pre-school child care institution, basic school, upper secondary school, vocational educational institution, youth or project camp, except for in the sale place of the alcoholic beverage; 2) In the building or on the building intended for sporting, except for in the sale place of the alcoholic beverage; 3) In the building, on the building or on the territory of the health care or social welfare institution; 4) In the building, on the building or on the territory of the Defence Forces, the National Defence League and the Border Guard; 5) In the building, on the building or on the territory of the custodial institution; 6) In the building, on the building or on the territory of the cinema, museum or performance establishment, except for in the sale place of the alcoholic beverage; 7) in printed publications that are directed principally at children or on printed matter containing information published principally for children; 8) in the place and during the time of the event intended mainly for children and on the pass of such event; 9) on television or radio between the hours from 7 am until 9 pm, for the alcoholic beverage with low ethanol content between the hours from 7 am until 8 pm; 10) On the videotape, DVD, CD or any other media offered for sale in the form of retail trade or offered for rent in the form of service; 11) on the front or back cover of a newspaper or a magazine, except for the advertising of an alcoholic beverage with low ethanol content; 12) as outdoor advertising, except for the outdoor advertising of an alcoholic beverage with low ethanol content. (2) Alcohol and the alcoholic beverage with low ethanol content are considered in the meaning of the Alcohol Act. (3) A rural municipality or city council may with its regulation: 1) determine an area, which is deemed to be in proximity to the building or territory specified in clause 1 of subsection 1 of this section; 2) establish additional restrictions for the outdoor advertising of alcohol. (4) The advertising of alcohol must not: 1) contain direct appeal for purchasing or consuming alcohol; 2) contain characters from cartoon animation or three-dimensional animation; 3) present information, events or an activity in a manner, which may suggest that the consumption of alcohol increases social or sexual success or improves physical capacity or is important for achieving good results in any other area of life; 4) link the consumption of alcohol to driving a vehicle; 5) contain a statement that alcohol has a stimulating or calming effect or the effect promoting the settlement of contradictions; 6) present abstinence or moderation in consumption of alcohol in a negative light; 7) place emphasis on high ethanol content as being a positive quality of alcohol. 8) contain information about receiving or the possibility of receiving goods, services or other benefits free of charge or for a fee below regular upon purchasing alcohol, except for presenting such information in the place of sale. (5) The pictures, voices and visual images of well-known actors, music, entertainment, sports or other public figures or references to these persons may not be used in the advertising of alcohol, except for if the role performed by the actor is unambiguously understood and is not related to the personal example of the person impersonating the role. (6) A role or a character originating from a movie, a television, music or entertainment programme or event intended mainly for children must not be depicted in the advertising of alcohol. (7) The following is considered prohibited advertising: 1) distribution of items or publications related to alcohol to children free of charge; 2) presentation of alcohol outside the place of sale of alcohol, except for on an exhibition, a fair or other similar event; 3) giving alcohol free of charge in offering goods or services for sale and in the sale of goods and services. (8) The exposure of the trade mark marking alcohol on the other products is not considered advertising of alcohol, if the trade mark does not refer to alcohol or its consumption. § 28. Advertising of financial services (1) Financial service in the meaning of this Act is the service rendered to the customers by the subjects of financial supervision named in subsection 2 of section 2 of the Financial Supervisory Authority Act. (2) The advertising of financial services must contain an appeal to familiarise oneself with the conditions of the financial service and to consult with an expert, if necessary. (3) Any advertisement, in which preparedness to grant consumer credit or to arrange consumer credit contracts is notified and in which a rate of interest or any figures relating to the cost of the credit are indicated shall also include a statement of the annual percentage rate of charge, by means of a representative example if necessary. (4) The annual percentage rate of charge may not be indicated in the advertising of credit contracts guaranteed with mortgage named in subsection 4 of section 403 of the Law of Obligations Act. If the rate of interest is indicated in an advertisement, in which preparedness to grant consumer credit or to arrange consumer credit contracts is notified, a comment must be added that other costs may also occur with the conclusion of the credit contract. Chapter 5 SUPERVISION OVER ADVERTISING § 29. Supervision over advertising (1) The supervision over this Act and the adherence of the requirements established on the basis of it is exercised by the Consumer Protection Board. (2) In addition to the provisions of subsection 1 of this section, the officials of the following administrative authorities exercise the supervision as follows: 1) the State Agency of Medicines in the part of the requirements provided for in Chapter 2 and section 7 (in the part of the advertising of medical equipment); 2) the State Agency of Medicines in the part of the requirements provided for in Chapter 2 and section 17; 3) the Plant Production Inspectorate in the part of the requirements provided for in Chapter 2 and section 25; 4) the Health Care Board in the part of the requirements provided for in Chapter 2 and section 21; 5) the Financial Supervision Authority in the part of the requirements provided for in Chapter 2 and section 28; 6) the rural municipality or city government in the part of outdoor advertising of its administrative territory. (3) A rural municipality or city council may with its regulation establish the procedure of installation of outdoor advertising. The procedure may establish requirements for the manner of installation of the outdoor advertising and the places used for publishing. § 30. The rights and obligations of the officials exercising supervision (1) The officials exercising supervision (hereafter the supervisory authority) has for performing his tasks the rights to: 1) verify the compliance with the requirements of the advertising without obstructions; 2) enter the territory or building used in the economic or professional activity of the customer, performer or publisher of advertising for inspection in the presence of the inspected person, his representative or employee; 3) obtain the information necessary for performing supervision from a state authority, a rural municipality or city government, the customer, performer or publisher of advertising; 4) request documents, materials, including copy of the advertisement, explanations and other relevant information from the customer, performer or publisher of advertising and to receive copies of the documents; 5) make oral warnings to the customer, performer or publisher of advertising and to call his attention to the non-compliance of the requirements provided for in this Act; 6) verify the existence of the right necessary for the sale of goods or services; 7) issue precepts within the limits of his competence. (2) In the cases of substitutive enforcement and penalty payment provided by law the supervisory authority has the right to apply substitutive enforcement pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act. (3) The supervisory authority is obliged to present identification in performing official duties. (4) The supervisory authority is obliged to ensure the confidentiality of the business and technical information communicated to him in performing supervision, unless the law provides for the disclosure of it. § 31. The precept of the supervisory authority (1) The authority performing supervision over advertising or an official authorised by it may in case of a violation of the Advertising Act issue a precept to the customer, performer or publisher of advertising, in which: 1) calls the attention to the violation of law and presents a requirement for the termination of it; 2) requires the performance of actions necessary for the continuation of the legitimate activity in the field of advertising. (2) The precept must contain: 1) the name and position of the person issuing the precept and the name and address of the agency, in whose name the precept is prepared; 2) the date of issuing the precept; 3) the name and address of the recipient of the precept; 4) the factual and legal basis of the precept; 5) the explicit requirement together with references to the relevant provisions of the legal acts; 6) the term for complying with the precept; 7) the rate of penalty payment applied in case on non-compliance with the precept; 8) the procedure of contestation of the precept. (3) The precept may include the presumed amount of costs of the substitutive enforcement. (4) The precept is issued to the person immediately for a signature or will be sent by registered mail with advice of delivery. 5) The compliance with the precept is obligatory. The contestation of the precept does not exempt from compliance with it, unless the court has judged otherwise. (6) Upon failure to comply with a precept specified in subsection 1 of this section, the penalty payment may be imposed pursuant to the procedure provided for in the Substitutive Enforcement and Penalty Payment Act. The upper limit of penalty payment is 10,000 kroons. Chapter 6 LIABILITY § 32. Violation of general requirements for advertising (1) The violation of the general requirements of advertising provided for in this Act by the customer, performer or publisher of advertising is punishable by a fine of up to 300 fine units. (2) The same act, if committed by a legal entity, is punishable by a fine of up to 50,000 kroons. § 33. The violation of the prohibition of advertising of goods and services (1) The violation of the prohibition of advertising of goods and services provided for in this Act by the customer, performer or publisher of advertising is punishable by a fine of up to 300 fine units. (2) The same act, if committed by a legal entity, is punishable by a fine of up to 50,000 kroons. § 34. The violation of the restrictions of advertising of goods and services (1) The violation of the restrictions of advertising of goods and services provided for in this Act by the customer, performer or publisher of advertising is punishable by a fine of up to 300 fine units. (2) The same act, if committed by a legal entity, is punishable by a fine of up to 50,000 kroons. § 35. Proceedings (1) The provisions of the General Part of the Penal Code and the Code of Misdemeanour Procedure apply to the misdemeanours provided for in sections 32, 33 and 34 of this Act. (2) Extra-judicial proceedings concerning the misdemeanours provided for in sections 32, 33 and 34 of this Act shall be conducted by the Consumer Protection Board and the following administrative authorities according to their competence: 1) the State Agency of Medicines in case of violation of the requirements provided for in Chapter 2 and section 7 (in the part of the advertising of medical equipment); 2) the Plant Production Inspectorate in case of violation of the requirements provided for in Chapter 2 and section 25; 3) the Health Care Board in case of violation of the requirements provided for in Chapter 2 and section 21; 4) the Financial Supervision Authority in case of violation of the requirements provided for in Chapter 2 and section 28; (3) In case of violation of the requirements of outdoor advertising the body conducting extra-judicial proceedings will be the rural municipality or city government on its administrative territory. Chapter 7 IMPLEMENTING PROVISIONS § 36. Amendment of the Broadcasting Act The following amendments will be made to the Broadcasting Act (RT I 1994, 42, 680; 2004, 87, 593): 1) section 15 is amended by adding subsection 11 worded as follows: “(11) Advertising, in the transmission of which the requirements provided for in subsection 1 of this section have not been taken into account, is considered surreptitious advertising. Surreptitious advertising is prohibited.”; 2) subsection 2 of section 15 is hereby amended and worded as follows: “(2) The provisions of the Advertising Act shall extend to the broadcasting of advertising and teleshopping. The requirements provided for in this Act shall extend to the broadcasting of advertising and teleshopping in addition to the requirements provided for in the Advertising Act.”; 3) subsections 3 up to 6 of section 15 are repealed. § 37. Amendment of the Gambling Act Subsection 6 of section 5 of Gambling Act (RT I 1995, 58, 1005; 2005, 32, 236) is repealed. § 38. Amendment of the Artificial Insemination and Embryo Protection Act Section 11 of the Artificial Insemination and Embryo Protection Act (RT I 1997, 51, 824; 2003, 18, 102) is mended and worded as follows: “§ 11. The prohibition of intermediation of artificial insemination Intermediation of artificial insemination outside the health care system is prohibited and the agreements concluded as a result of the intermediation are void.” § 39. Amendment of the Narcotic Drugs and Psychotropic Substances and Their Precursors Act Subsection 3 of section 3 of Narcotic Drugs and Psychotropic Substances and Their Precursors Act (RT I 1997, 52, 834; 2005, 24, 180) is repealed. § 40. Amendment of Notaries Act Subsection 6 of section 12 of Notaries Act (RT I 2000, 104, 684; 2004, 30, 208) is repealed. § 41. Amendment of the Securities Market Act Subsection 1 of section 2375 of the Securities Market Act (RT I 2001, 89, 532; 2005, 13, 64) is amended and worded as follows: “(1) A fine of up to 300 fine units shall be imposed on an offerer who advertises an offer of securities before announcing the offer, publishes misleading advertising about an offer, presents information in an advertisement which has not been presented in the prospectus, or fails to submit advertising material concerning an offer to the Supervision Authority prior to the publication of such material. ” § 42. Amendment of the Bar Association Act Section 58 of the Bar Association Act (RT I 2001, 36, 201; 102, 2004, 56, 403) is amended and worded as follows: “§ 58. Publication of information in the yearbook of the Bar Association The name of the advocate’s law office and the advocate, the field of activity, the working hours and the address of the office and the numbers of the means of communication are published in the yearbook of the Bar Association.” § 43. Amendment of the Patent Agents Act Section 12 of the Patent Agents Act (RT I 2001, 27, 151; 2003, 88, 594) is amended and worded as follows: “§ 12. Publication of information on patent agent Information relating to the names, areas of professional activity and details of all patent agents and companies of patent agents shall be published by the Patent Office in the official gazette of the Patent Office and on the web site of the register.” § 44. Amendment of the Plant Protection Act Subsection 4 of section 74 of the Plant Protection Act (RT I 2004; 32, 226) is amended and worded as follows: “(4) The marking of the packaging of the plant protection products shall not contain misleading information which implies that the product is safer than it is in reality. The marking of the packaging of a plant protection product cannot use the words “safe”, “harmless”, “non-toxic” or any other words or expressions with the same meaning.” § 45. Amendment of the Biocides Act The text of section 41 of the Biocides Act (RT I 2004, 45, 315) is amended and worded as follows: “The advertising of biocidal products shall comply with the requirements of the Advertising Act.” § 46. Amendment of the Medicinal Products Act The following amendments will be made to the Medicinal Products Act (RT I 2005, 2, 4; 24, 180): 1) clause 2 of subsection 1 of section 76 is hereby amended and worded as follows: “2) the marketing authorisation holder fails to perform the duties imposed thereon by this Act, or violates the requirements provided by this Act or the Advertising Act and legislation established on the basis thereof;”; 2) subsection 2 of section 84 is hereby amended and worded as follows: “(2) The advertising of medicinal products to general public must not: 1) make any reference to the treatment of tuberculosis, sexually-transmitted diseases or any other serious infectious diseases, cancer and other tumoral diseases, chronic insomnia, diabetes and other metabolic illnesses; 2) use a child verbally in the role of a character presenting the characteristics of a medicinal product.” § 47. Repeal of the Act. Advertising Act (RT I 1997, 52, 835; 2005, 20, 126) is repealed. § 48. Entry into force of Act This Act enters into force on November 1, 2006. Andrus Ansip Prime Minister Edgar Savisaar Minister of Economic Affairs and Heiki Loot Communications State Secretary

EN-ET, ET-EN

Years of experience: 32. Registered at ProZ.com: Mar 2005.

N/A

English to Estonian (Tiit Sepp, Notary Public, Tallinn, Estonia)
Estonian to English (Tiit Sepp, Notary Public, Tallinn, Estonia)

ETTL

Adobe Acrobat, Microsoft Excel, Microsoft Word, Powerpoint, SDLX, Trados Studio, Wordfast

SDLX Certified

http://www.hot.ee/translation

Margot-Helena Kasari endorses ProZ.com's Professional Guidelines (v1.1).

Bio

Freelance English-Estonian-English translator and interpreter since 1992.

Legal education - studied law in the University of Tartu, but did not graduate - studied 3 years of 4. Continuing my studies in the Institute of Law of the University of Tartu from 2006.

Translation experience in various fields (lately mainly EU legislation, but also other fields - law, economy, business, finance, insurance, patent, tender documents, quality management, safety sheets, real estate, construction, environment, waste and water management, etc).

SDL TRADOS Certified

I use Moneybookers online payment system - easy, fast and cheap solution for international money transfers.

Tools:

Professional Translation Tools for Freelance Translators and Translation Agencies: AnyCount, Projetext, Translation Office 3000, etc

Business opportunities:

Make Money, not War!

This user has earned KudoZ points by helping other translators with PRO-level terms. Click point total(s) to see term translations provided.

Total pts earned: 70 PRO-level pts: 62
Top languages (PRO)
English to Estonian	38
Estonian to English	24
Top general fields (PRO)
Bus/Financial	19
Other	16
Law/Patents	12
Tech/Engineering	7
Art/Literary	4
Pts in 1 more fld >
Top specific fields (PRO)
General / Conversation / Greetings / Letters	14
Human Resources	12
Law (general)	8
Other	8
Law: Taxation & Customs	4
Computers (general)	4
Business/Commerce (general)	4
Pts in 2 more flds >
See all points earned >

This user has reported completing projects in the following job categories, language pairs, and fields.

Project History Summary
Total projects	6
With client feedback	4
Corroborated	4

100% positive (4 entries)
positive	4
neutral	0
negative	0

Job type
Translation	6

Language pairs
Estonian to English	4
English to Estonian	2

Specialty fields
Law (general)	4
Finance (general)	1
Advertising / Public Relations	1
Marketing / Market Research	1

Other fields
IT (Information Technology)	1

Keywords: English, Estonian, translator, Estonia, interpreter, proofreading, translation, Trados, Wordfast, legal. See more.English, Estonian, translator, Estonia, interpreter, proofreading, translation, Trados, Wordfast, legal, law, EU, European, Union, European Union, economy, business, finance, trade, tenders, procurement, environment, transport, marketing, insurance, construction, waste and water management, eesti, inglise, tõlkija, tõlge, translate, tõlketööd, tõlk. See less.

This profile has received 33 visits in the last month,
from a total of 22 visitors

Profile last updated
Aug 11, 2016

More translators and interpreters: Estonian to English - English to Estonian More language pairs

Your current localization setting

Select a language

You have native languages that can be verified

Your current localization setting

Select a language